Venemaa Kaisa Susi 8.kl Sisukord · Venemaa · Pärisorjuse kaotamine · Suurte reformide ajastu · Rahulolematuse kasv · Vastureformide aeg · Venestamispoliitika · Esimene Vene revolutsioon · Stalõpini reformid Venemaa 19.sajandiks oli Vene impeerium sattunud nii majanduslikku kui ka siseja välispoliitilisse ummikusse.Pärast Nikolai I surma(1855) pidi sellest väljapääsu leidma tema poeg keiser Aleksander II.Tema mõistis,et muudatused kogu ühiskonnas on möödapääsmatud. Nikolai I Aleksander II 18551881 Pärisorjuse kaotamine
Veel oli suureks saavutuseks Eesti rahvusliku teatri algus, 1865 asutati “Vanemuise” Selts ja veidi hiljem samal aastal “Estonia” Selts. 1862. aastal oli ilmunud „Kalevipoja“ rahvale mõeldud trükk. Toimisid seltsid ning rahva hariduslik olukord paranes üha. 1869. aastast alates hakkasid toimuma üldlaulupeod. 1881. a troonile tulnud Aleksander III alustas venestamist kõigis vähemusrahvastega asustatud piirkondades (Poolas, Soomes, Baltimaades), alustas vastureformide läbiviimist, toetus oma tegevuses slavofiilidele; ta oli esimene tsaar, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata, Eestis samal ajal rahvusliku liikumise langus. Kõige valusamalt riivasid eestlaste huve kultuuri — keelekasutust, hariduselu, religiooni ja kirikut, ajakirjandust ja seltsielu — puudutavad venestamiskatsed. 19. sajandi lõpuks viidi kogu kooliharidus, alates algkoolidest ja lõpetades Tartu ülikooliga, saksa ja eesti keelelt üle vene õppekeelele. Eestlaste
Kirjanduselu muutub aktiivseks. Tõus toimus ka teatri ja kunsti elus. Eraldi võib välja tuua ka selle, et reformid tõid kaasa ühiskonna vaimse vabanemise. Tühistati tsensuuri piiranguid, kehtestati laiem sõnavabadus. Avaldusid kontaktid muu maailmaga. Vaimsele vabanemisele on iseloomulik ka avalikustamine, mis on eelkõige tänapäeva märksõna (ajakirjanduses hakatakse arutama ühiskonna probleeme). ALEKSANDER III VALITSEMISAEG Vastureformide aeg. Aleksander III ei aksepteerinud Aleksander II tegusid. Ta leidis, et paljud muudatused, mis 18601870. aastatel ellu rakendati, ei olnud Venemaa ühiskonnale sobilikud. Otseselt ta neid ei muutnud, kuid väiksemates valdkondades üritati reformide mõju pisikeste muudatustega nullida. Aadli positsioon ühiskonnas tugevnes. Ta hakkab kõnelema rahvuslikust isevalitsusest. Väga selgelt ütleb ta välja, et Venemaa jaoks ainuke ja sobilik valitsusvorm on ainuvalitsus
koguduse kirikuõpetajaks ja hakkas rahvaluulet koguma, Hurda pooldajad lahkusid 1882. a Jakobsoni pooldajad võtsid üle Aleksandrikooli peakomitee (Jannsen halvatud), presidendiks sai Köhler, Jakobson suri rahvusliku liikumise lõpp 4.6 Venestamine Eestis 1881. a troonile tulnud Aleksander III alustas venestamist kõigis vähemusrahvastega asustatud piirkondades (Poolas, Soomes, Baltimaades), alustas vastureformide läbiviimist, toetus oma tegevuses slavofiilidele; ta oli esimene tsaar, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata, Eestis samal ajal rahvusliku liikumise langus (juhti polnud) aastatel 18821883 toimus Eestis senaator Manasseini revisjon, kus kasutati sakslaste vastu esitatud nõudeid, revisjoni tulemusel koostati tsaarile märgukiri Manassein saadeti siia Peterburist avaldusi koguma, põhjuseks osa baltisaksa kaebusi, et ei suuda liikumist vaos hoida
annaabi.ee 
