Paul Gauguin [pol go'gä(n)] (1848-1903), Vincent van Gogh [vä(n)'sa(n) fan gog; hollandipäraselt vint'sent fan hoh] (1853-1890), Edvard Munch [edvard munk] (1863-1944), Ferdinand Hodler (1853-1918), James Ensor (1860-1949), kes vastandasid looduse jäljendamisele kunstniku tunnete väljendamise. Mõjutusi said saksa ekspressionistid ka prantsuse ,,metsikutelt" eesotsas Henri Matisse'iga [a(n)rii ma'tiss] (1869-1954). Nagu fovismigi, oli ka selle liikumise puhul tegemist vastureaktsiooniga impressionismile ja naturalismile. Traditsioone hüljates võtsid ekspressionistid eeskuju loodusrahvaste ja keskaja kunstist. Nad pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme, selleks et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Taotleti väljenduse intensiivsust, mille tõttu kujunes põhisisuks rahutus, ühiskonnakriitika ja maailmavalu. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse
11. Parabioos, selle staadiumid. Parabioos e elulähedane seisund, s.o labiilsuse langusega seotud pidurduse vorm Tasakaalustav staadium kiirete ja aeglaste impulsside efekt on ühesugune. Labiilsus langeb keemiliste ainete toime tagajärjel ja kiire rütm transformeeritakse aeglaseks. Paradoksaalne staadium kiirete ja tugevate ärritajate kude ei reageeri, harvadele ja nõrkadele aga vastab kude tugeva vastureaktsiooniga. Siin aeglase rütmi juures impulsid liiguvad ka läbi parabioosi alade, sest taastumisprotsessid jõuavad siin kulgeda. Kiire rütmi juures on parabioosi aladel aga veel refraktaarsuse periood, kus koe erutuvus on tunduvalt vähenenud ja erutus edasi ei kandu. Pidurdusstaadium kude ei vasta mitte ühelegi ärritusele. 12. Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded. Kesknärvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju. Kesknärvisüsteemi ülesanded: juhtida organismi
aktiveerivateni. 3.1 Värvide mõju Kõige põhjalikumalt on uuritud pikalainelise punase ja lühilainelise sinise kiirguse mõju meie keha reaktsioonidele. Katsete tulemused näitavad muuhulgas ka seda, et meie 20 organism reageerib tugevale värviärritusele vastureaktsiooniga. Üheks eksperimentaalselt tõestatud seaduspärasuseks on inimese temperatuuritaju sõltuvus ümbritsevast värvist. Nii võib külmas (sinises-rohelises) ruumis sama temperatuuri tunnetada 3-4 kraadi võrra madalamana kui soojas (punases-oranzis) ruumis. Kokkuvõte 21 Kasutatud kirjandus 1. Ryberg, K. (1995). Elavad värvid. Sinisukk & Co. 2. http://www.teraapia.com/?topic=116 3
vererõhule, pulsisagedusele, hormoonide hulgale ja liigutuste kiirusele. Meid ümbritsevatelt pindadelt reflekteeruv valguskvaliteet ei avalda kehale sedavõrd mõõdetavat mõju kui monokromaatilised kiirgused, valguse mõju on enam emotsionaal-psühholoogiline. Kõige põhjalikumalt on uuritud pikalainelise punase ja lühilainelise sinise kiirguse mõju meie keha reaktsioonidele. Katsete tulemused näitavad muuhulgas ka seda, et meie organism reageerib tugevale värviärritusele vastureaktsiooniga. (9) Üheks eksperimentaalselt tõestatud seaduspärasuseks on inimese temperatuuritaju sõltuvus ümbritsevast värvist. Nii võib külmas (sinises-rohelises) ruumis sama temperatuuri tunnetada 3-4 kraadi võrra madalamana kui soojas (punases-oranzis) ruumis. (9) 3 3. VÄRV KUI SÜMBOL Muistsetest aegadest saadik on inimesed andnud värvidele sümboolseid tähendusi. Hoolimata
Välistamaks igasugust võimalust dualismiks ning kinnitamaks monoteismi töötab Augustinus välja kontseptsiooni, mille kohaselt Kurjal puudub iseseisev olemus ning tegemist on lihtsalt ,,varjukujuga" Heast. Püüe jätta Kuri ilma oma õigest olemusest ja ta seeläbi tühistada, on tänapäevani väga jõuline mõttesuund. Siiski on kasulik silmas pidada, et kristlikus traditsioonis oli selle kontseptsiooni autori Augustinuse puhul tegemist vastureaktsiooniga manilusele. Seega ei ole tegemist mitte niivõrd algupärase idee esiletõstmisega eimillestki. Oma poleemikas manilaste ja markioniitide vastu deklareerib Augustinus järgmist: ,,Seepärast on kõik asjad head, kuna mõned asjad on paremad kui teised ja vähem heade headus lisab hiilgust parematele.... Need asjad, mida nimetame halbadeks, on siis heade asjade vead ning küllaltki võimetud eksisteerima omaette headest asjadest väljaspool....Kuid just