Eutanaasiat tehakse juhul kui patsient on lootusetult haige või piinleb metsikutes valudes, mis iial ei lõpe. Kõige laiemas plaanis jaotatakse eutanaasia kaheks. Passiivseks ja aktiivseks eutanaasiaks. Passiivse eutanaasia puhul arst laseb patsiendil surra. Aktiivne eutanaasia tähendab seda, et arst aitab patsiendil surra. Ma leian, et eutanaasia ei tohiks olla lubatud mitte kuskil, sest arst peaks olema see kes ravib ja aitab inimest, mitte vastupidu. Kahjuks on eutanaasia kogu maailme peale legaalne 16 riigis. Lisaks sellele kaotavad patsiendid usalduse arstidesse. Minu arvates peaks meditsiin keskenduma rohkem sellele, et kuidas inimesi rohkem aidata ja nende elusid päästa. Arst on see, kes peab otsustama kuidas ravida ja mõtlema välja üha uusi ja uusi ravimeetodeid.Siinkohal tooksingi välja ühe haiguse nimelt AIDs. Miks ei võiks meditsiin panustada rohkem AIDsi täielikule ravile.
Ühe ja kahekohalisus Kuigi üldine arengutendents soosib ühekojalisi parlamente, on tänapäeval ligi pooled parlamentidest kahekojalised. Euroopas koosneb kahest kojas näiteks Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Poole ja Venemaa parlament. Ühekojalisus on iseloomulik Skandinaaviale ( v.a Norra) ja Balti riikidele. Sageli nimetatakse kodasid ülem- ja alamkojaks, kuigi see ei tähenda, et ülemkoda oleks tähtsam või mõjukam kui alamkoda. Pigem on see vastupidu riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusandliku tegevusega. Seaduse järgi on kojad võrdsed, mis tähendab, et õigusakt jõustub alles siis, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud. Kodade erinevused: · komplekteerimise viis · töövaldkondade jaotus Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Alalised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Alalised komisjonid kattuvad suures osas ministeeriumitega. Nt
Ühe – ja kahekohalisus Kuigi üldine arengutendents soosib ühekojalisi parlamente, on tänapäeval ligi pooled parlamentidest kahekojalised. Euroopas koosneb kahest kojas näiteks Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tšehhi, Norra, Poole ja Venemaa parlament. Ühekojalisus on iseloomulik Skandinaaviale ( v.a Norra) ja Balti riikidele.Sageli nimetatakse kodasid ülem- ja alamkojaks, kuigi see ei tähenda, et ülemkoda oleks tähtsam või mõjukam kui alamkoda. Pigem on see vastupidu – riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusandliku tegevusega. Seaduse järgi on kojad võrdsed, mis tähendab, et õigusakt jõustub alles siis, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud. Kodade erinevused: *komplekteerimise viis *töövaldkondade jaotus. Alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste üldvalimiste teel. Kujunenud, et olulised poliitilise otsused vaieldakse ja sõnastatakse alamkojas.Ülemkoda-2 erinevat põhimõtet
hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad maksimeerida kasulikkust, mis kujutab endast rahulolu mida nad saavad oma tarbimisvalikust Nõudluskõver näitab hüvise koguseid mida tarbijad hüvise erinevate hindade puhul suudavad ja soovivad teatud perioodil osta. Sellel on negatiivne tõus Nõudlusseadus- tarbijad ostavad rohkem kui hüvise hind langeb ja vastupidu (ceteris paribus). Turunõudlus saadakse ku liidetakse kõigi tarbijate nõutavad kogused selle hüvise turul iga antud hinna korra. Turunõudluskõver on kõigi indiviidude nõudluskõverate summa. Asendusefekt- kui hüvis muutub teiste sarnaste hüvistega võrreldes odavamaks, st selle hüvisega hakatakse asendama teisi, kallimaid hüviseid. Sissetulekuefekt- tarbija ostujõud suureneb kui hüvise hind alaneb.
3.2. Oftalmiline migreen See esineb 10 protsendil juhtudest ja selle vallandumisele eelnevad nägemishäired ehk visuaalne aura. Silme ette tekivad mitmesugused sakilised või tähe kujulised figuurid, virvendus ning nägemine võib kaduda poole vaatevälja ulatuses. On kirjeldatud ka mööduvat pimedaksjäämist ja hallutsinatsioone. Psüühika häired võivad esineda juba päev enne migreenihoogu või selle eelõhtul. Esineda võivad kõrgenenud meeleolu, suurenenud erutuvus, või vastupidu loidsuses ja depressioonis, näljatunne, unetus, haistmise ja kuulmise ülitundlikkus. Peavalu algab silma ümbruses, otsmiku- ja oimupiirkonnas. Valu võib olla lühiaegne ja kerge kui ka nii intensiivne, et inimene ei suuda mitte midagi teha. Kui peavalu on saavutanud kõrgpunkti, kestab peavalu 6-12 tundi ja vaibub peale täielikku väljamagamist. Valuhooga võivad kaasneda vegetatiivse närvisüsteemi häired. (Loogna, 1987). 3.3. Assotsieerunud migreen
füüsiline pingutus une kestust. Ei osata seletada, miks saavad mõned inimesed hakkama väga vähese unega, kui teised peavad kaua magama. Aju kui tervik ei puhka magamise ajal, neuronite aktiivsus une ajal ei vähene. Aju verevarustus ja hapnikutarbimine ka ei vähene. Siiski toimub une ajal neuronite aktiivsuse reorganiseerimine – osa neuronitest, mis on aktiivsed ärkveloleku ajal, muutuvad une ajal vähem aktiivseks ja vastupidu. Arvatakse, et une tähtsus ei seisne niivõrd lühiajalises puhkamises kui just pikemaajalistes keemilistes ja struktuursete protsessides, mis leiavad ajus aset selleks, et toimuks õppimine ja info salvestamine. Tihti pakutakse meetodeid “magades õppimiseks”. Paraku ei toimu une kestel pakutud info salvestamist mällu. Ka unenägudest mäletatakse parimal juhul ainult viimast, vahetult enne ärkamist nähtud unenägu. Teisalt, magamine kergendab õpitud materjali kinnistumist
annaabi.ee 
