koduvõimlemine ja käimine. Umbes 45. aastased inimesed peaksid täitma teatud liikumisprogrammi, kui nad tahavad võidelda muutustega, mis vananemine kaasa toob. Programm peaks sisaldama selliseid tegevusi, mis säilitavad vastupidavuse. Näiteks jalgrattasõit, ujumine, suusatamine ja käimine. Kasulik oleks kuskil tund aega päevas liikuda, võimleisega võiks tegeleda iga päev kuskil 15 minutit ning vastupidavusharjutustega umbes 30-45 minutit. (Vuori jt 1995: 102-104). Katri Merisalu on öelnud: “Alusta aeglaselt! Sul võb olla suur tahtmine kiiresti alustada ent järsult liiga aktiivseks muutumine on vigastusohtlik ja võib lõppeda halvasti.” (Merisalu 2012). Vananedes avalduvad funktsionaalsed puuded ja haigused tingivad sageli vajaduse kohandada liikumist inimese võimalustele vastavaks. Eakate liikumisharrastuse teel võib olla palju takistusi, individuaalseid või keskkonnast lähtuvaid
omavahelised seosed. Kiirustreeningu spetsiifilisus. Plüomeetriliste harjutuste osatähtsus kiirustreeningus. Kiirusvõimete testimine. 1.5. Jõuvõimed ja nende arendamise metoodika (2 tundi) Lihastöö režiimid – ekstsentriline, kontsentriline, isomeetriline, isokineetiline. Lihasvastupidavuse, jõuvastupidavuse, baasjõu, maksimaalse jõu, kiire jõu ja plahvatusliku jõu arendamise metoodika. Jõutreeningu põhimõttelised skeemid. Jõuharjutuste seostamine kiirus- ja vastupidavusharjutustega ning venitusharjutustega. Lihastasakaalu mõiste ja tähtsus. Jõuvõimete testimine. 1.6. Vastupidavus ja selle arendamise metoodika (2 tundi) Vastupidavustreeningu energeetilised alused. Aeroobne lävi, anaeroobne lävi ja maksimaalne O2 tarbimine. Baas-, tempo-, maksimaalse-, laktaatse kiirusliku- ja alaktaatse kiirusliku vastupidavuse arendamise metoodika. Vastupidavustreeningu põhimõttelised skeemid. Treeningumeetodite kasutamise spetsiifilisus vastupidavustreeningus
Rasva osakaalu võib vähendada dieediga – nii omastame vähem kaloreid kui kasutame. Sama toime on ka vastupidavusharjutustel nagu kõnd, jooksmine, rattasõit ja ujumine – nii kulutame rohkem kaloreid kui omastame. Kuid ei dieet ega vastupidavus harjutused ei asenda kaotatud lihaskude. Lihaste juurdekasv ja säilitamine sõltub esmajoones regulaarsest jõu treeningust. Seega saab kehakoostist mõistliku jõutreeningu abil parandada. Kombineerides jõuharjutusi kas dieedi või vastupidavusharjutustega, võimaldab see kergemini korrigeerida oma kehakaalu. Lihaskudet lisades suurendab jõutreening energiavajadust või metabolismi puhkeoluekus samamoodi kkui haiguste ajal. (Noormets: 12-13) 4.Lihasjõud ja selle arnedamine Lihasjõu arendamine soodustab paljude sporditehnika elementide kvaliteetsemat sooritamist. Spordimeisterlikkus nendel spordialadel, kus liigutustugevuse puhul tuleb ületada välist vastupanu, kasvab ainult tänu jõutreeningule
Biomehaaniline analüüs ja spordi-spetsiifiline juhendamine aitab vähendada ebaõiget või kompensatoorset liigutusmustrit. Epikondüliidi postoperatiivne ravi Külmaravi ja põletikuvastased ravimid, küünarliigese immobilisatsioon lühikest aega (tavaliselt 6-10 päeva). Küünarliiges hoitakse 90º asendis, küünarvars proneeritud. AROM randmele ja käele kohe pärast operatsiooni. AROM küünarliigesele tuleb alustada 48 tunni piirides. Säilitada normaalne õlaliigese ja kaela ROM. Vastupidavusharjutustega alustada 3 nädalat pärast operatsiooni, koos ortoosraviga. Ortoose võib kasutada kuni 2 kuu jooksul. Jõuharjutused- alguses isomeetrilised, hiljem isotoonilised. Eesmärgiks saavutada täielik käe, randme ja küünarliigese ROM. Funktsionaalne spordi-spetsiifiline treening 4-6 nädalat pärast operatsiooni. Tagasipöördumine võistlustegevuse või käelise töö juurde võib võtta aega 4-6 kuud. Kodarluu tüüpilise koha murd
annaabi.ee 
