3) Negatiivse kokkuleppe korral sundida müüjat oma vastupanupunkti nihutama, et tekiks positiivne kokkuleppepiirkond. 4) Panna teine osapool mõtlema, et see kokkulepe on võimalikest parim. 4 Teise osapoole vastupanupunkti väljaselgitamine ning mõjutamine Et edukamalt soovitud kokkuleppele jõuda, tuleks teada saada teise poole väärtustest, vastupanupunktis, enesekindlustundest, motivatsioonist ja muust sellisest. Oma vastupanupunkti ning samuti ka väärtushinnanguid on kõige otstarbekam varjata. Teise osapoole vastupanupunkti mõjutamisel on olulised järgmised punktid:1) väärtus, mida teine konkreetsele tulemusele omistab; 2) hind, mida teine omistab viivitustele või läbirääkimiste raskustele, 3) hind, mida teine omistab nurjunud läbirääkimistele. Taktilised ülesanded
Ta rajas 1201.aastal liivlaste asula kohale Riia linna. Kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale, selle järgi hakati Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks. 1202. asutati eriline vaimulik rüütliordu, kelle liikmeteks said elukutselised sõjamehed, seda ordut nimetati Mõõgavendade orduks. 1208.aastal algas võitlus Eestimaa pärast sakslaste ja taanlaste vahel. 9. Muistse vabadusvõitluse lõpp. Allajäämise põhjused. 1224.aasta suveks oli mandriosa peamiseks vastupanupunktis jäänud sakslastel vaid Tartu vallutada, mida kahel piiramisel polnud õnnestunud vallutada. Venelased olid lubanud eestlastele appi tulla, kuid nad jäid hiljaks. Pärast kaheksat päeva piiramist vallutasid sakslased Tartu ning sellega kuulus kogu Eesti sakslastele. 1220.jaanuaris tungisid sakslased Muhu linnuse alla. Muhulased pakkusid rahu, aga sakslased keeldusid nad tahtsid ise vallutada ja see neil õnnestuski kuuendal päeval. Edasi mindi Valjala
linnuse alla, mis kuulus vanem Lembitule. Lembitu võeti sakslaste poolt kinni koos teiste vanematega ja vabastati alles pärast poegade pantvangi andmist. Madisepäeval(21.septembril) 1217. aastal kohtusid väed Viljandist 10-11 km eemal Risti kabeli läheduses. Puhkes vihane lahing, kus langes Lembitu ja tapeti mitmed teised vanemad. Lahingus sai surmavalt haavata ka Kaupo. 11. Muistse vabadusvõitluse lõpp. Eestlaste allajäämise põhjused (49-50) : 1224.a suveks oli mandriosa peamiseks vastupanupunktis jäänud sakslastel vaid Tartu vallutada, mida 2 piiramisel polnud õnnestunud vallutada. Venelased lubasid eestlastele appi tulla, kuid jäid hiljaks. Pärast 8 päeva piiramist vallutasid sakslased Tartu ning sellega kuulus kogu Eesti sakslastele. 1227.jaanuaris tungisid (mööda jääd) sakslased Muhu linnuse alla. Muhulased pakkusid rahu, aga sakslased keeldusid nad tahtsid ise vallutada ja see neil õnnestuski 6. päeval
Edasi liikus vaenuvägi Valjala alla. Ümbruskonna külad rööviti paljaks, saak toodi linnuse juurde. Saalased otsustasid sõlmida rahu ja sakslased olid sellega nõus. Nõuti vanemate poegi pantvangideks, kes ristiti. Muistne vabadusvõitlus oli lõpule jõudnud ja sellega sai otsa ka muinasaeg ehk muistne iseseisvusaeg. 11. Muistse vabadusvõitluse lõpp. Eestlaste allajäämise põhjused Lk.49-50 *Muistse vabadussõja lõpp- 1224.aasta suveks oli mandriosa peamiseks vastupanupunktis jäänud sakslastel vaid Tartu vallutada, mida kahel piiramisel polnud õnnestunud vallutada. Venelased olid lubanud eestlastele appi tulla, kuid nad jäid hiljaks. Pärast kaheksat päeva piiramist vallutasid sakslased Tartu ning sellega kuulus kogu Eesti sakslastele. 1220.jaanuaris tungisid sakslased Muhu linnuse alla. Muhulased pakkusid rahu, aga sakslased keeldusid nad tahtsid ise vallutada ja see neil õnnestuski kuuendal päeval. Edasi
annaabi.ee 
