Käik Eestimaale:1208 Sakala ja Ugandi. Korraldati vasturetki Liivl ja latg aladele. Läänem ja saarl ka.1210 Ümera lahing. 1217 ugalaste ja sakslate ühine sõjakäik Venemaale. 1217 21. sept Madisepäeva lahing, eestlased jäid alla. 1219 Valdemar II sekkumine, eestlaste suurejooneline alistamine, taanlased hõivasid Harjumaa, Rävala, Virumaa, Järvamaa. 1222 saarlaste võit(17 kiviheitemasinat). 1224 mandriosa tähtsaim vastupanupunkt Tartu(kaitsta aitas Koknese vürst Vjatsko). Augustis hõivati. 1227 Muhu linnus hävitati, saarlased alistusid ja lasid ennast ristida. allajäämise põhjused:Sõjaline vähemus, oskamatus, kogemuste puudus, Halb relvastus ja sõjatehnika, Palju erinevaid vastaseid(Taani, Rootsi, ordu), Roomakatoliku kiriku toetus sõjakäigule,Vallutajad olid head diplomaadid, Maakaitse, sõjaväe korraldus ja relvatus olid
· Pesti maha ristimine, pöörduti tagasi vanade tavade uurde. · Taaselustati kunagised liitlassuhted vene vürstidega, kellelt saadi arvestavat sõjalist toetust -> vastutasuks venelased nõudsid vürstide ülemvõimu tunnustamist ja neile andami maksmist. Eesti muistne vabadusvõitlus Tartu, Muhu ja Saaremaa hävimine · Riia peapiiskop ja mõõgavennad kogusid end ja alustasid peagi järkjärgulist maa tagasivallutamist. · Tartu 1224.aastaks tähtsaim vastupanupunkt, mida aitas kaitsta Koknese vürst Vjatsko. · Augustis saadi linnus tormijooksuga. · 1227.aasta talvel sakslaste vägi -> ülejää saatele -> hävitati ja vallutati Muhu linnus -> liiguti Saaremaa tähtsaima linnuse Valjala alla -> eestlaste jaoks vastupanu oli mõttetu -> saarlased alistusid ja lasid end ristida. Eestlaste allajäämise põhjused Eestlased tegid 20 aastat kestnud sõja vältel nii nagu oskasid. Selle ajal tuli üleelada umbes 50
Kaks põhjust, miks iga läbirääkija jaotava kauplemisega kursis peaks olema: 1)Iga läbirääkija puutub kokku olukordadega, mis oma olemuselt on jaotavad, läbirääkija peab neid tundma,et olukorrast välja tulla. 2) Paljud inimesed kasutavad jaotava kauplemise strateegiat ja taktikat ja kui tahta neid pareerida, tuleb tunda meetoteid. Jaotava kauplemise situatsioon Lähtepunktid tehakse tavaliselt teatavaks avakäigus, sihtpunkt selgub aga läbirääkimiste käigus. Vastupanupunkt ei ole teisele osapoolele teada ning seetõttu tuleb hoida saladuses. Kahe osapoole lähte- ja vastupanupunktid on tavaliselt vastupidised. Väga oluline on aga vastupanupunktide kaugus, mida nimetatakse kas kauplemispiirkonnaks, sobivuspiirkonnaks või potentsiaalse kokkuleppe alaks. Selle raames toimub tegelik kauplemine, sest neist punktidest väljuv on ühele läbirääkijatest lõpuks vastuvõetamatu. Alternatiivne osa kokkuleppe saavutamisel
informatsiooni saada on aga väga vaja, sest seda jõulisemalt saab läbirääkimistel esineda. Jaotav kauplemine on põhimõtteliselt võistlus, kumb saab piiratud ressurssidest (tihti rahas) enda käsutusse rohkem. Kas üks või mõlemad osapooled oma eesmärgi saavutavad või mitte, sõltub kasutatavast strateegiast ja taktikast. Nt maja ostja meelishind on sihtpunkt, punkt, kuhu läbirääkija tahaks läbirääkimistega jõuda, tema optimaalne eesmärk. Hind, millest ostja üle ei lähe, on vastupanupunkt, läbirääkija alumine lävi, maksimum, mida ta on nõus maksma. Ja viimaks alghind on müüja esialgu välja käidud hind, esimene number, mille ta ostjale pakub. Kui ostja tuleks läbirääkimiste alguses välja oma sihtpunktiga ja peaks sealjuures tegema mööndusi, siis kaugeneks ta kohe esimese mööndusega sihtpunktist ja läheneks vastupanupunktile. Seetõttu oleks tema lagi kohe käes. Selleks, et oma sihti saavutada, võiks ta alguseks öelda hinna, mis on
infosõltuvuse tõttu · Aususe dilemma kas rääkida oma vajdustest, soovidest ja võimalustest.N: Millise summa eest tuleksin tööle? · Usalduse dilemma kas uskuda teise poole juttu. N: Millist summat saavad maksta? Jaotavad läbirääkimised · Jaotavad läbirääkimised võitja/kaotaja läbirääkimised. Kumbki pool tahab piiratud ressursidest võimalikult paju kasu saada. N: korteri ost · Lähtepunkt · Sihtpunkt · Taluvus e. Vastupanupunkt · Alternatiivid · Kauplemissegu Inimeste huvid läbirääkimistel · Osapooltele võivad mängus olla sisulised huvid e. Käegakatsutavad N: raha · neile võib korda minna läbirääkimiste protsess ise · põhimõttelised küsimused, käegakatsumatud küsimused enesehinnang, normid. · Seetõttu võib öelda, et inimesed tunnevad huvi erinevate asjade vastu ja see lubab otsida kõiki pooli rahuldavat lahendust. Koostööläbirääkimised
annaabi.ee 
