veebruaril 1919. a. Tartus ja on maetud Raadi kalmistule. Juba eluajal legendaarseks saanud J.Kuperjanov suri 24 aasta vanuselt päev pärast Valga vabastamist ja täpselt aasta enne Tartu rahulepingu allakirjutamist. 1. veebruaril 1934, Valga vabastamise 15. aastapäeval avati kohaliku Jaani kiriku seinal Paju lahingu jäädvustamiseks mälestustahvel. Samuti kujunes Eesti okupeerimise järel 1940. aastal just Julius Kuperjanovist rahvusliku vastupanu sümbol. Tema nime kandsid koolinoorte vastupanuorganisatsioonid, juba alates 1940. aasta jõuludest sai Kuperjanovi hauast Tartus Raadi kalmistul koht, kus süüdatud küünlad demonstreerisid jätkuvat vastupanu võõrale võimule. Lisaks avas 30. jaanuaril 1994, Paju lahingu 75. aastapäeva eel Eesti Vabariigi president Lennart Meri mälestussamba, mis jäi 1940. aastal Nõukogude okupatsiooni tõttu avamata. Pärast J. Kuperjanovi surma nimetas vägede ülemjuhataja kindral Laidoner pataljoni Kuperjanovi partisanide pataljoniks
aastal ning EKP VIII pleenumiga 1950. aastal, kui valitsus täielikult staliniseeriti ja mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased põlu ala pandi ja nende tööde avaldamine keelati. Uueks parteijuhiks sai Venemaa eestlane Ivan Käbin (hiljem Johannes Käbin), kes jäi sellele kohale 28 aastaks. Äärmine rahuolematus valitsuse repressioonipoliitikaga väljendus metsavendade väga aktiivse tegutsemisega ajavahemikus 19441953. Ka linnades tekkisid mitmed vastupanuorganisatsioonid, mis tihti koosnesid koolinoortest. 28. jaanuaril 1949 võttis NSV Liidu Ministrite Nõukogu vastu määruse «Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs» ning järgmisel päeval 29. jaanuaril 1949 otsuse kulakute, bandiitide ja natsionalistide väljasaatmise kohta. 1949. aasta 25. märtsil Balti riikides alanud küüditamise ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku. Eraldi korraldati 1950
aastal ning EKP VIII pleenumiga 1950. aastal, kui valitsus täielikult staliniseeriti ja mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased põlu alla pandi ja nende tööde avaldamine keelati. Uueks parteijuhiks sai Venemaa eestlane Ivan Käbin (hiljem Johannes Käbin), kes jäi sellele kohale 28 aastaks. Äärmine rahuolematus valitsuse repressioonipoliitikaga väljendus metsavendade väga aktiivse tegutsemisega ajavahemikus 19441953. Ka linnades tekkisid mitmed vastupanuorganisatsioonid, mis tihti koosnesid koolinoortest. 28. jaanuaril 1949 võttis NSV Liidu Ministrite Nõukogu vastu määruse «Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs» ning järgmisel päeval 29. jaanuaril 1949 otsuse kulakute, bandiitide ja natsionalistide väljasaatmise kohta. 1949. aasta 25. märtsil Balti riikides alanud küüditamise ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku. Eraldi korraldati 1950
säilimisele peale Teist Maailmasõda. Ühe esimese käiguna jaotasid hiinlased Tiibeti meelevaldselt kolmeks osaks. 17- punktilise lepingu objektiks loeti vaid Ü-Tsang. Kontroll Tiibeti välisasjade ja rahanduse üle läks üle HRV-le. 1952 loodi Tiibeti sõjaline piirkond. Ida-Tiibetis algas ühiskonna ümberkorraldamine sotsialistliku mudeli alusel, millega kaasnes ka templite ja kloostrite hävitamine. Tekkisid esimesed vastupanuorganisatsioonid. 17-punktilises lepingus ette nähtud Tiibeti eriline autonoomne seisund kaotati 1954. aastal uue HRV konstitutsiooniga. Uue põhiseaduse järgi sai HRV-st multirahvuslik unitaarriik ja " autonoomsed" piirkonnad loeti riigi lahutamatuteks osadeks. Uue konstitutsiooni vastuvõtmise tulemuseks oli ka Hiina Riiginõukogu resolutsioon "Tiibeti Autonoomse Regiooni Ettevalmistava Komitee" (edaspidi TAREK) loomise kohta. Selle esimeheks määrati Dalai-laama, kui komitee enamus koosnes
aga millest ja kui palju ei ole öeldud-seega tehti vähem ja kallimad-seega tekkis defitsiit) Õigussüsteem: kehtestati vastavad nõukogude seadused Haridus Vastupanu nõukogude okupatsioonile vastukandideerimine juulis 1940 rüselused ja koosolekud mitmel pool üle Eestis 1940 suvel 18. VII 1940 Eesti-Läti jalgpalli maavõistlus üksikud vastupanuorganisatsioonid (suurimad Päästekomitee ja Tartu Tervishoiumuuseumi organisatsiooni) vägivaldne vastupanu puhke suvel 1941 (Suvesõda) Terror 23. VI 1940 arreteeritakse Poliitilise Politsei komissar Julius Edesalu ja Politsei abidirektor Konstantin Kirsimägi Eliidi hävitamine: esimese nõukogude aasta jooksul arreteeriti 4/5 Eesti endistest riigipeadest, 2/3 endistest ministritest
annaabi.ee 
