õigusvastaseks et Balti NSVL liitus; Balti kodanikke ei loetud NSVL kodanikeks; Atlandi harta kohaselt lubati taastada iseseisvus) *Kersteni komisjon(USA andis mõista et ei tunusta Balti riikide liitumist NSVL-a) Muudatused:*territoriaalsed muutused*kujundati liidu vabariikideks*kohalikud kommunistlikud parteid Moskvale alluvad *juunikommunistid:Karotamm(est), Kalnberzins(ltv), Snieckus(leedu) *massirepressioonid*suurküüditamine 26 märts 1949*metsavennad( vastupanuliikujad*põllumajanduse sundkollektiviseerimine ELUOLU: Purustused ja inimkaotused suured:kaotajad Sks, Jaapan, It*Ühine turg *Beebibuum 20 saj suurim Tehnika, arh, mööbel:Põrnikas algava heaolu sümbol*värvilised telesaated 1953*vabaplaneering ehituses *moes oli sõjaeelne mööbelMood*rõivamoes olid sõjaväelised jooned *Christian Dior Edusammud*tuumafüüsika *Vesinikupomm*Lennundus kosmonautika, arvutite loomine*Arvutitehnika arendusele andis tõuke
Valdade asemele tulid külanõukogud. -Majanduslikud muutused: Maareform 40ndate lõpus (maa võõrandamine okupantidelt ja muudelt musta nimekirja kuulunud isikutelt); Sovhoosid ja kolhoosid; Industrialiseemine (rasketööstus- >põlevkivi kaevandamine) -Industrialiseerimisega kaasnes võõrtööjõu sissetoomine. Eestlaste osakaal vähenes u 64%-le -Vastupanuliikumine: mestavendlus (40-50ndad); põrandaalused organisatsioonid (u 80tk, noortegrupid); 60-70ndate vastupanuliikujad seisid demokraatlike väärtuste eest. -1979 Balti apell -1980 „40 kiri“ Taasiseseisvumine: -Poliitilised suunad- 1)Rahvusliku Sõltumatuse Partei-> taotles omariikluse taastamist 2)Eesti NSV Töötajate Internatsionalse Liikumise ja Töökollektiivide Ühendnõukogu->taotlesid Eesti jäämist Nõukogude impeeriumi 3)Eestimaa Rahvarinne->taotles poolehoidu NSV Perestroika poliitikale ja soovisid liiduriikide demokratiseerimist (rohkem õigusi) -Eeldused iseseisvumiseks-
Prantsusmaa õiguste suure kaitse
• balkonipoliitkia ( vaadata, mis toimub, aga ei sekku)
• Prantsusmaa jälgib konflikti käiku, ise seal osalemata
Prantsusmaa loob Francais libres – virtuaalne institutsioon sõjategevuse jätkamise poolt.
Petain keeldab sõjategevus koloonias
La Résistance – vastupanuliikumine (juht Charles de Gaulle)
De Gaulle pakub välja luua „keskne ajutine valitsus“, mida toetavad vastupanuliikujad
1943 luuakse Comité français de la libération nationale (CFLN), millest sünnib 1944. a.
juunis Gouvernement provisoire de la République française (GPRF),
10. Prantsuse välispoliitika põhilised suundumused pärast II maailmasõda.
IV vabariik
• Prantsumaa kuulub lääneriikide blokki ja on seega USA liitlane
• Ometi alates IV vabariigist suund suveräänsele välispoliitikale
• Algavad Prantsusmaa püüdlused saada tuumariigiks
• 1956.a
2) Eesti majandus allutati Saksamaa huvidele. 3) Pllumeestele mrati mginormid. 4) ldine elatustase langes. 5. Eesti Rahva hisabi - Nukogude okupatsiooni ja sja tttu kannatanud inimeste abistamiseks loodud rhmitus. Taasiseseisvumiskatse : 1. Moodustati palju illegaalseid rahvuslikke gruppe - need grupid pandi hte ja loodi Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. 2. Rahvuskomitee ja noored vastupanuliikujad judsid oma seisukohtades ksmeelel kui Rahvuskomitee etteotsa valiti Otto Tief, kes oli vanema plvkonna juhi Jru Uluotsa hea sber. 3. 18. septembril prooviti taasiseseisvumine vlja kuulutada, Uluots mras ametisse Vabariigi Valitsuse. 4. 20. septembril heisati Pika Heramnni torni sinimustvalge lipp. 5. 21. septembril lahkus enamus valitsuse ttajatest Tallinnast. 6. 21. septembri htul rndasid Tallinnat Nukogude Liidu pommitajad ja 22.
3) Põllumeestele määrati müüginormid. 4) Üldine elatustase langes. 5. Eesti Rahva Ühisabi - Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanud inimeste abistamiseks loodud rühmitus. · Taasiseseisvumiskatse : 1. Moodustati palju illegaalseid rahvuslikke gruppe - need grupid pandi ühte ja loodi Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. 2. Rahvuskomitee ja noored vastupanuliikujad jõudsid oma seisukohtades üksmeelel kui Rahvuskomitee etteotsa valiti Otto Tief, kes oli vanema põlvkonna juhi Jüru Uluotsa hea sõber. 3. 18. septembril prooviti taasiseseisvumine välja kuulutada, Uluots määras ametisse Vabariigi Valitsuse. 4. 20. septembril heisati Pika Heramnni torni sinimustvalge lipp. 5. 21. septembril lahkus enamus valitsuse töötajatest Tallinnast. 6. 21. septembri õhtul ründasid Tallinnat Nõukogude Liidu pommitajad ja 22.
o Tugevnes Smaal, kindralid olid Hitleri vastu Stauffenberg pani Hitlerile pommi, feilis ,,puhastus" Saksa kõrgematele sõjaväelastele Kesk- ja Ida-Euroopas o Poolas põrandaalune armee vahistati ja hukati o Eesti&Läti lootsid peatada Punaarmee, kukkusid läbi o Ukraina Võitles saksa armee all Punaarmee vastu, kui sakslsed taandusid lahkusid vastupanuliikujad armeest o Partisaniliikumine sakslaste okupeeritud aladel (Valgevene, Lääne-Vmaa) kujunes väga veriseks o Aktiivsus & edukus sõltus suuresti liitlastest ja abilistest Tuli teha halbu või veel halvemaid valikuid. Võideldes ühe totalitaarse suurvõimu vastu, tuli kasutada teise totalitaarse suurvõimu abi o Demokraatliku riigikorra säilitanud Soome vajas natsliku Smaa abi NSVL vastu
annaabi.ee 
