KULTUURIELU PÕHIJOONED Sissejuhatus Eestikultuurielu peale II Maailmasõda jagunes kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks Eestikultuuril Eesti NSV-s tuli vastu seista venestamissurvele ja loomevabaduse piiramisele Nõukogude reziim lubas mõningaid kultuurikontakte ja kodueesti ja väliseesti vahel Nõukogude kultuuripoliitika olemus Kultuuripoliitika peamine eesmärk oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine Infosulg Sundorienteeritus vene kultuurile Propaganda Haritlaskonna uus põlvkond Nõukogude võimu kartuses põgenesid haritlased Läände Paguluses loodud vaimupärand eelkõige kirjanduses kuulub meie kultuurilukku Kodumaale jäänud iseseisvusaegne haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks Osaline enesetaastumine Kultuuritarbimine ja massiteave Sõda ja sellel järgnenud vaimse surutise aastad rängaks löögiks eelkõige kõrgkultuurile Isetegevusharrastus Professionaaln...
Haridusolud. Õppe- ja kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõtetest. Maailma ja eesti ajaloo kõrval hakati süvendatult õpetama NSV Liidu ajalugu. Eesti NSV-s kehtestati esialgu 7- klassiline ja alates 1959. aastast 8-klassiline kooliharidus. Keskkharidus tehti kohustuslikuks, see viis aga hariduse sisulisele allakäigule. Negatiivselt mõjutasid haridusolusid mutmesugused kampaaniad. Vastupanukultuur. Kitsenesid sidemed läänepoolse kultuuriga. 1970ndad olid vastupanukultuuri tekke ajaks, mille kandvaks jõuks oli rahvuslikult meelestatud haritlaskond. 1980. aastate teisel poolel lülitus Eesti loovharitlaste valdav enamik aktiivselt ühiskonna demokratiseerimis- ja taasiseseisvumisprotsessi.
1950. aastal kaotati Tartus kõrgem kunstikool Pallas ja Tallinnas avati ERKI. TPI; TPedI; EPA. Vaimne vastupanu venestamisele Süveneva venestamise tingimustes tugevnes kultuurielu administreerimine, kakskeelsuse propaganda ja tsensuur. Kitsenesid suhted Läänemaailmaga. Päevakorrale tõusis ideoloogilise võitluse loosung. Kõik need negatiivsed tendentsid ilmnesid siis, kui ENSV võimustruktuuri tippu tõusis Karl Vaino. Samuti oli see aeg ka vastupanukultuuri tekke aeg, mille kandvaks jõuks oli rahvuslikult meelestatud haritlaskond. 1980. aasta 40 kiri iseloomustab rahulolematust ja vastupanu kehtiva reziimi vastu. 44. Eestlased maailmas Kogu eestlaskond jagunes kolmeks: kodueestlased, väliseestlased ja Venemaa eestlased. Välis-Eesti kujunemine Arvukas väliseesti kogukond tekkis II maailmasõja ajal ja seda eelkõige poliitilistel põhjustel: tuhanded inimesed
Kitsenesid suhted Läänemaailmaga. Päevakorrale tõusis relvade kogumine. Eesti Rahvuslaste Liit. ideoloogilise võitluse loosung. Kõik need negatiivsed tendentsid ilmnesid siis, kui ENSV võimustruktuuri tippu tõusis Karl Vaino. Samuti oli see aeg ka vastupanukultuuri tekke aeg, mille kandvaks jõuks oli rahvuslikult meelestatud haritlaskond. 1980. aasta 40 kiri Demokraatlikud liikumised. iseloomustab rahulolematust ja vastupanu kehtiva reziimi vastu. Kujunes dissidentide liikumine, mis oli suunatud valitseva reziimi vastu. Demokraatlikud
põhimõtetest. Eesti NSV-s kehtestati esialgu 7-klassiline ja alates 1959.aastast 8- klassiline kooliharisud. 1970.aastatel muudeti keskharidus kohustuslikuks, mis viis hariduse allakäigule, kuna küpsustunnistuse said ka need õpilased, kes seda ei väärinud. Vaimne vastupanu venestamisele Süveneva venestamise tingimustes tugevnes kultuurielu administreerimine, kakskeelsuse propaganda ja tsensuur. Tunduvalt kitsenesid sidemed läänepoolse kultuuriareaaliga. 1970.aasta vastupanukultuuri kandvaks jõuks oli rahvuslikult 9 meelestatud haritlaskond. Tollele ajale iseloomulik tulevikuväljavaate puudumine sundis tagasi vaatama minevikku, selleks et olevikus vastu pidada. Eestlased maailmas Kogu eestlaskond jagunes maailmas sõja järel kolmeks: kodueestlasteks (Eestis), väliseestlasteks (läänes) ja Venemaa eestlasteks (idas). Välis-Eesti kujunemine
1968. aasta Tsehhoslovakkia sündmused lõpetasid suhteliselt liberaalse ajajärgu kogu NSV Liidus. Järgmistel kümnenditel asendus kultuurielu sotsiaalse pessimismi ja minnalaskmismeeleoludega. Süvenes kakskeelsuse propaganda ja tsensuur. Ühiskonnas süvenesid kahestumine ning mugandumine reziimiga. Kõik need negatiivsed tendentsid ilmnesid eriti selgelt 1970. aastate lõpul, kui võimustruktuuri tippu tõusis Karl Vaino. Samas olid 1970. aastad teatud mõttes omapärase vastupanukultuuri tekke ajaks. Kui sõjajärgse ideoloogilise survega läksid kaasa paljud haritlased, siis 1970. aastate venestamislaine süvendas protesti valitseva reziimi vastu. Sellest annab tunnistust 1980. aasta 40 kiri. Tollele ajale iseloomulik tulevikuväljavaate puudumine sundis tagasi vaatama minevikku, selleks et olevikus vastu pidada. Eestlased maailmas Kogu eestlaskond jagunes maailma sõja järel tinglikult kolmeks:
annaabi.ee 
