· Kõrghariduses asendati ainesüsteem kursusesüsteemiga,mis kitsendas valikuid · Uus aine kommunistliku partei ajalugu, hiljem lisandus ,,teaduslik kommunism" Vaimne vastupanu venestamisele 1960.ndatel asendus kultuurielus optimistlik õhustik sotsiaalse pessimismi ja minnalaskmismeeleoludega. Tugevnes kultuurielu administreerimine, kakskeelsuse propaganda ja tsensuur Ühiskonnas süvenes kahestumine ja mugandumine reziimiga Vastupanukultuur rahvuslikult meelestatud haritlaste poolt
laiendasid silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. Maakultuur hakkas hääbuma. Haridusolud. Õppe- ja kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõtetest. Maailma ja eesti ajaloo kõrval hakati süvendatult õpetama NSV Liidu ajalugu. Eesti NSV-s kehtestati esialgu 7- klassiline ja alates 1959. aastast 8-klassiline kooliharidus. Keskkharidus tehti kohustuslikuks, see viis aga hariduse sisulisele allakäigule. Negatiivselt mõjutasid haridusolusid mutmesugused kampaaniad. Vastupanukultuur. Kitsenesid sidemed läänepoolse kultuuriga. 1970ndad olid vastupanukultuuri tekke ajaks, mille kandvaks jõuks oli rahvuslikult meelestatud haritlaskond. 1980. aastate teisel poolel lülitus Eesti loovharitlaste valdav enamik aktiivselt ühiskonna demokratiseerimis- ja taasiseseisvumisprotsessi.
Loodi erinevadi vljaandeid erinevatele sihtgruppidele. 12. Teatri, kino ja kunsti thtsus suurenes, inimesed olid kultuursed ja tahtsid elada sellist elu nagu lnes. 13. Rahvakultuuri hbumine, sest isetegevus kadus. 14. Kooli korralduse aluseks oli htluskooli ssteem. 15. petajaskonna puhastamine, kuid koolide tase langes ja hariduse tase samuti. 16. 60nendate optimistliku olustiku lpetas 1968. aasta Praha kevade mahasurumine. 17. Kakskeelsuse edendamine. 18. 1970ndendalte tekkis vastupanukultuur, mida viisid edasi rahvsulikult meelestatud haritlased. 8) Taasiseseisvumine - Eeldused : 1. Kriis Nukogude Liidus. 2. Majanduslik pankrot. 3. Sotsialismi hbumine. 4. Sisepoliitiline kriis. 5. 1985. aasta tuli vimule Mihhail Gorbatov - perestroika ja glasnost. 6. Rahvas ise oli aktviine ja tahe oli vga suur. Laulev revolutisoon - 1988. aasta septemberis toimus Lauluvljakul ritus nimega Eesti Laul kus osales 300000 inimest kes olid vgagi isamaaliselt meelestatud. 7. Vimuvahetus EKPs - 23
12. Teatri, kino ja kunsti tähtsus suurenes, inimesed olid kultuursed ja tahtsid elada sellist elu nagu läänes. 13. Rahvakultuuri hääbumine, sest isetegevus kadus. 14. Kooli korralduse aluseks oli ühtluskooli süsteem. 15. Õpetajaskonna puhastamine, kuid koolide tase langes ja hariduse tase samuti. 16. 60nendate optimistliku olustiku lõpetas 1968. aasta Praha kevade mahasurumine. 17. Kakskeelsuse edendamine. 18. 1970ndendalte tekkis vastupanukultuur, mida viisid edasi rahvsulikult meelestatud haritlased. 8) Taasiseseisvumine - · Eeldused : 1. Kriis Nõukogude Liidus. 2. Majanduslik pankrot. 3. Sotsialismi hääbumine. 4. Sisepoliitiline kriis. 5. 1985. aasta tuli võimule Mihhail Gorbatsov - perestroika ja glasnost. 6. Rahvas ise oli aktviine ja tahe oli väga suur. Laulev revolutisoon - 1988. aasta septemberis toimus Lauluväljakul üritus nimega ,,Eesti
ja kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõtetest. Põhjalikumalt revideeriti õppeprogramme. Terava ideoloogilise surve alla langesid humanitaaralad ja nende õpetajad. Maailma ja Eesti ajaloo kõrval hakati süvendatult õpetama NSV Liidu ajalugu. Kõrghariduse nõukogustamine väljendus eelkõige senise ainesüsteemi asendamises kursuste süsteemiga, mis kitsendas oluliselt üliõpilaste iseseisvust ja vabadust. 1970. aastatel tekkis vastupanukultuur, mille kandvaks jõuks oli rahvuslikult meelestatud haritlaskond. *Eestlased maailmas Kogu eestlaskond jagunes sõja järel kolmeks: kodueestlasteks (Eestis), väliseestlasteks (läänes) ja Venemaa eestlasteks (idas). Eestlaste rändamine sia alguse 19.-20. sajandi vahetusel, mil juba varem Venemaale siirdunud kaasmaalastest osa asus ümber eelkõige Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. Arvukas väliseesti kogukond tekkis Teise maailmasõja ajal ja seda eelkõige poliitilistel
annaabi.ee 
