on mõttetu, sest see on tegelikult vahend ületamaks nende valdkondade vahelist opositsiooni. Näide murnginite algusmüüdist ja kahest aastaajast - vihmane aastaaeg: madu, tsiviliseeriv, püha, mees; kuiv aastaaeg: naine, profaanne, viljakas. Nii on nende aborigeenide ühiskonna kaks poolust naised (heaolu saavutamise abinõu) ja vanad mehed (heaolu valitsejad). Looduslikele tingimustele aga sealjuures ei alluta passiivselt. Need looduslikud tingimused on inimeste mõtestatud (vastuolulistena). Samas taandab inimene looduse tinglikeks mõisteteks, sest inimese suhted loodusega jäävad alati suhteliselt mõistatuslikuks. Müüdid püüavad loodusnähtuste abil seletada fakte, mis pole looduslikku, vaid loogilist laadi. Inimene on nagu kaardimängija, kes opereerib kaartide, seisude, reeglite ja võimalustega. Sotsioloogilise lahenduse sageduse seletamisel on vorm olulisem kui sisu, kuna sotsiaalse ja loodusliku korra vaheliste vastuolude vorm varieerub hulga vähem kui nende sisu
vastavate ideede olemasolu. Kolmanda klassi puhul ta kõhkleb. Neljanda puhul aga soovib eitada, et on olemas ka nende nähtuste ideed. Raskus on siin selles, et idee kui asja olemuse olemasolu peab möönma ilmselt ükskõik millisel nähtusel. Kuid idee tähendab ideedeõpetuses, mis siin kõne all on, veel ka täiuslikku, normatiivset olemist. Ja väljendid nagu “täiuslik mustus” või “mustuse norm” paistavad noorele Sokratesele vastuolulistena. 2. Osavõtu, methexis`e, mõiste eeldab seda, et idee on mingil viisil kohal igas üksikus meeleliselt tajutavas asjas, jäädes samas arvuliselt ainsaks ja ühtseks- jagamatuks olemisvormiks. Parmenides küsib nüüd, kas iga üksik meeleliselt tajutav asi sisaldab endas terve temale vastava idee või ainult osa ideedest. Mõlemad eeldused viivad raskustesse, mida Parmenides järgnevalt ka demonstreerib nii veenvalt, et Sokrates ei leia sellele vastuargumentatsiooni. Samal ajal tehakse
tudengid pidasid kahte vasturääkivat argumenti koos usaldusväärsemateks, kui samu argumente üksikuna lugedes ja vastupidi. Tolerants vastuolude suhtes ei ilmne ainult välise suhtes, vaid seda on näha ka sellest, kuidas inimesed ise ennast näevad. Uuring, kus USA ja Hiina osalejad pidid end avatud küsimustiku abil kirjeldama – hiinlased kasutasid pigem väiteid, mis paistsid esmapilgul vastuolulistena. Läänemaailmas nähakse maailma muutumise pigem lineaarsena (mis läheb üles, läheb üles jne), idamaades pigem mittelineaarse (mis läheb üles, peab tulema alla, et uuesti minna üles jne) ja ennustamatuna. Loov mõtlemine Kuidas on loovus kultuuriti võrreldav? On inimesed mõnes klt’is loovamad kui teises? S O P H . 0 0 . 3 0 9 C r o s s - C u l t u r a l P s y c h o l o g y | 10
retsipiendi vahetut taju ega interpretatsiooni. Järelikult väljub kriitika peaülesanne puhta selgituse või tõlgendamise raamidest ning seisneb selles, et vastaval viisil ümber häälestada retsipiendi ootuste süsteem. " Boris Bernstein (1976). 4. Kriitilised erimeelsused: "On pakutud kõikvõimalikke seletusi selle kohta, mida ta (Cézanne) taotles ja mida ta saavutas. Ometi jäävad need seletused pinnaliseks ja mõnikord tunduvad koguni vastuolulistena. Ent isegi kui kriitikud meid lõpuks välja vihastavad, jäävad ju pildid ikkagi meid veenma. Ja parimaks soovituseks on siin ja alati: "Minge ja vaadake neid maale originaalis. " E. H. Gombrich (1997: 540). 5. Milliseid ontoloogilisi küsimusi tekitab VKT? Ontoloogilised kaalutlused: Eriarvamused kunstiteose eksisteerimise viisi (ontoloogilise staatuse) küsimuses: Teatud ontoloogiliste eelduse korral on VKT-d raske või sootuks
annaabi.ee 
