Armastusest kõneldi julgemalt ja avameelsemalt kui kunagi varem eesti luules. Eelkäijaks said nooreestlaste loomingust Gustav Suitsu armastuslaulud, millega on suguluses ennekõike Marie Underi luule. Under kirjutas õnnelikust armastusest tundekülluse ja üksikasjalikkusega. Armastuse helgem pool tõusis esile ka Artur Adsoni võrumurdelistes luuletustes, küll pehmes ja leebes toonis, ilma Underi tundeägenduseta. Teiste Siuru luuletajate elamused väljendusid vastuolulisemal, isegi traagilisel viisil. Armuõnne ja pettumuste, valge ja musta naise vahel heitles Henrik Visnapuu. Johannes semper lavastas Euroopa populaarse rahvakomöödia, tüüpiliste tegelastega tragikoomilisi stseene, mille peategelane Pierrot kannatas hüljatuse ning armastatud Colombina truudusetuse pärast. Siurulaste luules avalduvat eluhoiakut võib iseloomustada fraasidega "pidu katku ajal" ning carpe diem!. Soov nautida elu ja inimlikku õnne omandas neil mõnikord peaaegu meeleheitliku
Liikmed: A.Kivikas, J.Semper, M.Under, A.Adson, F.Tuglas(Tarapita toimetaja), A.Alles, J.Kärner, A.Tassa. Väljaanded: Ühisväljaanne(7 numbrit), Adson''Noorsoo kriis'', Kivikas''Kirjas noortele'' 10.uusromantism, eriti just sümbolistlikku kujutuslaadi, temaatiliselt mitmekülgne. Väljendati oma põlvkonna maailmakäsitlust ja vaimseid ideaale, end sõnastati ka isiklikke elamusi. Siuru luules oli keskkohal armastus(Under, Visnapuu, Adson). Teiste Siuru luuletajate elamused väljendusid vastuolulisemal, isegi traagilisel viisil. 11.Ajaluule-1920.a alguse eesti luule silmatorkav suund, mis järgis kindlat voolu ja stiili. Ajaluulele andsid nimetuse eeslkõige luuletajad ise. J.Barbarus-kirjutas aja verisest näost ja veristest jalgadest, mis inimest tallavad(''Laul enesest'').J.Kärrner- kirjutas ajast-süüfilisest, mis uuristab aju(''Haigel ajal'') 12-13.G.Suits- kogud: esikkogu-''Elu tuli''(optimistlikud), teine kogu-''Tuulemaa''(teema-sünge),
Eelkäijaks said nooreestlasteloomingust Gustav Suitsu armastuslaulud, millega on suguluses ennekõike Marie Underi luule. Nagu noor Suits,nii luuletas noor Undergi just õnnelikust armastusest, kuid Suitsuga võrreldes tegi seda oma soole iseloomuliku tundekülluse ja üksikasjalikkusega. Armastuse helgem pool tõusis esile ka Artur Adsoni võrumurdelistes luuletustes, küll pehmes ja leebes toonis, ilma Underi tundeägeduseta. Teiste Siuru luuletajate elamused väl jendusid vastuolulisemal, isegi traagilisel viisil. Armuõnneja pettumuste, valge ja musta naise vahel heitles Henrik Visnapuu. Johannes Semper lavastas Euroopa populaarserahvakomöödia, commedia dell'arte'i tüüpiliste tegelastega tragikoomilisi stseene, mille peategelane Pierrot kannatas hüljatuse ning armastatud Colombina truudusetuse pärast. Siurulaste luules avalduvat eluhoiakut võib iseloomustada fraasidega ,,pidu katku ajal" ning carpe diem! (püüa päeva, kasuta hetke)
mitmekülgne. · Väljendati oma põlvkonna maailmakäsutust ja vaimseid ideaale, ent sõnastati ka isiklikke elamusi. · Siuru luules oli kesksel kohal armastus. Silmapaistsid Marie Under ja Hendrik Visnapuu · Eeskujuks olid Gustav Suitsu armastulaulud. · Armastuse helgem pool tõusis esile ka Artur Adsoni võrumurdelises luuletustes, küll pehmes ja leebes toonis, ilma Underi tundeägeduseta. · Teiste Siuru luuletajate elamused väljendusid vastuolulisemal, isegi traagilisel viisil. · Armuõnne ja pettumuse, musta ja valge naise vahel heitlesid Hendrik Visnapuu. · Johannes Semper lavastas Euroopa populaarse rahvakomöödia, tüüpiliste tegelastega tragikoomilisi stseene, mille peategelane Pierrot kannatas hüljatuse ning armastatud Colombina truudusetuse pärast. · Saab iseloomustada fraasiga ,,pidu katku ajal" Ajaluule · 1920. paika tekkinud ajaluule, 1920. aastate alguse eesti luule silmatorkav suund, mis järgis
annaabi.ee 
