linnahallide huve. Armastus kingsepp Simsoni tütre Maade vastu ning enesekinnitused, et ta mängib mitmekordset mängu nende poja tuleviku pärast, on küll võimalikud, ent ei tarvitse veenda lugejat. Romaanis on palju seikluslikku. Ajaloofaktid on segamini väljamõelduga. Kross:"Siin vaadeldakse asju selle nurga all, millised need võisid olla". Lühidalt sisust: 4 talupoega on kirjut. Eestimaa Maakohtule kaebekirja, et Tisenhausen tahab neilt krundid ära võtta. Proua laseb Falckil vastukirja kirjutada. Talupojad saavad nuheldud. Falck kohtub ühe nuheldava kingsepp Simsoni tütre Maadega. Kõrtsmik Rosemarki juures hakkab Falck tõlkima vanu ürikuid Rakvere linnaõiguste kohta ja kohtab seal Maadega, kes aga on kihlatud Rosenmarkiga. Prouale püüab kätte maksta krahv Sievers, kes kunagi on proua toapoiss olnud, sealt aga välja visatud. Selgub, et Maade ema on Sieversi õde ning Rosemark krahvi käsi Rakveres, kelle abiga Sievers püüab proua Tiesenhausenile kahju teha
? Dokumendi autor (kirjasuurusega 1224) ? Formaadil A5 vormistatakse kontaktandmed kirjapeaväljale. · Adressaadivälja ülemine piir on 4,2 cm kaugusel plangi ülaservast. I rida sellel väljal trükitakse vasakus veerus 5,5 cm kaugusel plangi ülaservast. · Viidaväljale trükitakse: ? Seosviit, mille asukoht on 5,5 cm plangi ülaservast ja 9,5 cm kaugusel vasakust veerujoonest. Rea ette trükitakse sõna 'Teie'. Täidetakse ainult siis, kui koostatakse vastukirja, trükitakse algatuskirja kuupäev ja viit. ? Kuupäev ja viit, mille asukoht on paremas veerus, kõrvuti adressaadivälja reaga. Rea ette trükitakse sõna 'Meie'. Sellele reale trükitakse kirja kuupäev ja viit. · Tekstiväli asub lehe keskel. Trükitakse plokkstiilis ehk taandridu ei jäeta, enne uut mõtet on tühi rida. · Kontaktandmete välja ülemine piir on 2,6 cm ja alumine 1,2 cm alumisest servast. Andmed trükitakse plokkidena, kasutajasõbralik. Üldplank
Varsti juba polgus üle 3000 mehe. Sellise võimu eestistamise tulemusena tekkisid ka konfliktid. Nii rahvuslikul kui poliitiliselt alusel. Esimeseks konfliktiks võib pidada märtsi lõpu päeva Tlnas Petrogradi saadetud kaebust, milles kaevati J. Poska tegevuse üle, kuna ta vallandavat vene rahvusest ametnikke ja asendavat neid pm kirjaoskamatute eestlastega. Anti käsk määrata ametisse vaid venelased. Eesti seltskonnategelased saatsid vastukirja, mille nõudsid, et kubermagu komissar tunneks kohalikke olusid, tunneks kohalikku keelt jne. Ajutine Valitsus ei muutnud oma 30.03 otsust, kuid tegelikkuses seda ei rakendatud. 18.04 Tlna 1. mai töörahvapüha. Sel puhul otsustas Tlna nõukogu korraldada suure ülelinnalise rongkäigu. Vahetuslt enne miitingu toimumist osustas Tlna Nõukogu Täitevkomitee, et eestlased ei tohi demonstreerida sinimustvalgeid lippe. Ikka tuldi, see põhjustas suurt ärevust, kuna kõik teised
Venemaal saab 1860. aastatel alguse slavofiilne liikumine. Balti alad on slavofiilide meelest igipõlised Vene alad. Venemaal on ka traditsiooniliselt kõik läänelik halb. 1864. aastal puhkes Poola ülestõus ja suruti maha. Jõuti selleni, et äärealad, sh Balti kubermangud tuleb venestada. 1868. aastal vene slavofiil, intellektuaal Juri Samarin, kes avaldas raamtu ,,Venemaa äärealad", kus ta kutsus üles baltimaid venestama. Karl Schirren võttis Samarini kirjatöö ette ja kirjutas vastukirja ,,Liivimaa vastus härra Juri Samarinile". Paljuski võttis kokku sellesama, mida baltisaksa seltskond siin mõttes ja asus kirglikult kaitsma Balti erikorda ja räägib Liivimaa aadlike ajaloolistest privileegidest. Schirreni ideaaliks oli Patkul (1690-ndatel sattus Rootsi võimudega konflikti), oli üks tema esimesi teaduslikke uurijaid. Uurimine oli seotud vajadustega ajalooliste privileegide leidmiseks. Schirren, tundes ja Vene- ja Liivimaa ajalugu, oskas tüli suureks puhuda
annaabi.ee 
