hakati antiikaega jaljendama isegi mööbel valmistati seesugusena, kui ta oli Pompejis kunst pidi olema õpettir ning võtlema panede vastu. Süzzeed ülitasid vaprust. Inimeste kehavamid maaliti noolikat välja Näided: Tartu Ülikooli peahoone Helsingi Südalinn ROMANTISM Kujunes Prantsusmaal 19 saj. 2 veerandil romantism ehk romantiline Romantism on raskem märetleda , sest reeglite asemel rõhutasid kunstnitud oma isikupära tähtis oli kunstniku sisetunne Imetletakse keskaega Tekkis vastukaalus külmele klassitsismile. Tundakse huvi eksootiliste maade ja ajaloo vastu. Romantismi eelkäiaks oli saksa ja inglise mostikumaal Nõided: ARHITEKTUUR Tartu Jaani kirik Parlamendihoone Londonis REALISM 19 saj. Keskel kujunes ehaalisid ainult seda , mida nad nägid. Kõige tähtsam oli tõde ehaalisid otse looduses. Kujutab igapäeva elu ehaalid mõjuvad nagu ajaloodokumendid. Näided: МAALID J.Köler – Autoportree J.Köler – ema portree IMPRESSIONISM ehk muljete kunst , kujunes 19 saj
Winston Churchill- SB peaminister, osales teherani, Jalta, potsdami konv. Liiduvabariigid- riigid, kes võivad NSVL 'liiduga liituda ja sealt ära minna' Sotsialismimaad- riigid, kes allusid Moskva korrale Sotsialistlik sõprusühendus-Kommuunistlikud riigid, kes jäid NSVL kuulekaks kuulusid sinna Vastastikuse majandusabi nõukogu(VMN)- majandusalase koostöö organisatsioon, vastukaaluks Marshalli plaanile . 49 Varssavi lepingu organisatsioon(VLO)- vastukaalus Natole, NSVL sõjaorganisatsioon Sulaaeg- periood mil valitses Hrutsov. Toimus vägivallapoliitika leevendamine,piirangute kaotamine,Stalini kuritegude avaldamine- ehk ühiskonna liberaliseerimine. Stagnatsioon- periood mil valitses Breznev. Toimus Stalini ülistamine,korra karmistamine,majanduse seisak. Dissidentlus- teisitimõtlemine. Dissidendid kõrvaldati, kuna nad avalikustasid NSVL tegelikud palged N.Karotamm- 44. Tugines juunikommunistidele. Oli liiga eestimeelne ja vabastati ametist J
koosluse tähistamiseks võeti kasutusele sõnapaar sotsialistlik sõprusühendus, mille riigid jagunesid slaavi ja mitteslaavi riikideks. SOTSIALISTLIK SÕPRUSÜHENDUS Nii kutsus NSV Liit riike, kes jäid neile kuulekaks.' VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. See tekkis vastukaalus Lääne majandusabile, mida Ameerika Ühendriigid pakkusid sõjajärgsetel aastatel Euroopa Marshalli plaaniga. Moskva survel loobusid Ida-Euroopa
loosungite vastu, mis kuulutasid inimeste vabadust ja võdsust. Alalhoidlikke seisukohti põhjendati Jumala seotud korraga. Konservatiivid kaitsesid riigi põhiseaduslikku korda, nende peamiseks vaenlaseks sai sotsialism, mis taotles kõigi inimeste võrdsust ja õigusi vaestele töölistele. Majanduslik liberalism sündis 18.sajandi teisel poolel ning rõhutas täieliku majandusvabaduse tähtsust. Poliitiline liberalism tekkis 19. Sajandi teisel kümnendil vastukaalus Viini kongressil kokkulepitud absolutistliku valitsemisviisi taastamisele ja kodanikuõiguste allasurumisele. Liberaalid nõudsid, et riigi seadused kehtiksid võrdselt kõigile. Inimene peaks olema võimalikult vaba, et iseseisavalt kellestki teisest sõltumata tegutseda. Seadused peaksid tagama kõigile kodanikele põhiõigused: sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabaduse ning usulise sallivuse
Hispaanias. Otsustati säilitada Maroko iseseisvus ja piirid. Prantsusmaa aga siiski sai koos Hispaaniaga õiguse juhtida Maroko politseid ja tolli Alzeeria piiril. I kriis näitas suure sõja tekkimise võimalust Euroopas. II kriis 1911. kevadel puhkes ülestõus Maroko pealinna Fesi ümbruses. Korra ja prantsuse alamate kaitsmine toodi ettekäändeks ja Prantse väed okupeerisid Fesi. Tundus et maroko läheb prantsusele. Saksa mõistis oma kaotus. Protestil ei nähtud samuti mõtet. Vastukaalus taheti okupeerida Lõuna-Maroko sadamalinn, 2 laeva viidi kohale. Diplomaatiliselt nõudis Saksa omale Prantsuse Kongot, kuid loomulikult keelduti ja tekkis tugev sõjaoht. Lisaks ähvardas Inglismaa Saksat, et nad on valmis sõdima. Seega taanduti lõpuks ja oldi nõus vähemaga. 1911 lepiti kokku, et Prantsuse saab võimu Maroko üle, Saksa sai tükikese Prantsuse Kongost. Ala oli aga kõlbmatu asutamiseks ja majanduslikult. Iseloomusta olukorda Balkanil.
Rahvusteadvuse kujunemist soodustasid edusammud hariduse vallas. 17. sajandil rajati esimesed kõrgkoolid ja kolledzid, neist esimesena Harvard. Harvard loodi 1636.aastal. Iseseisvuse väljakuulutamine: Kolonistid Ameerikas hakkasid üha jõukamaks saama ja see tekitas 18. sajandil Inglismaa valitsuse soovi tõsta kolonistide maksukoormust. See viis varsti vaenusuheteni. Inglise võimud üritasid ameeriklaste vastupanu relvajõul maha suruda, kuid sellele vastukaalus loodi üle kogu maa kolonistide relvaüksusi. Bostoni alla kogunes umbes 15 000 meheline vägi. Legendi järgi pärinevat ka Ameerika lipp tollest ajast: üks kolonist olevat pannud oma vöökoti teiba otsa. Philadelphias, tollases Põhja-Ameerika suurimas linnas, kutsuti kokku kontinentaalkongress, kes 4. juulil 1776. aastal võttis vastu iseseisvusdeklaratsiooni. Deklaratsioon kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. 4.juulit tähistavad ameeriklased tänaseni enda iseseisvuspäevana.
annaabi.ee 
