vee sissevool. Tähtsusetud pole ka meteoroloogilised tingimused - õhurõhu muutused, tuulte suund ja tugevus. Madal, lõunast põhja suunas alanev soolsus on tingitud eelkõige sellest, et Läänemerd ühendavad Põhjamerega ja selle kaudu ookeaniga kitsad ja madalad väinad, mis veevahetust piiravad. Kattegatist sissevoolav vesi on juba segunenud Läänemere veega, tema soolsus on 15-25 %. Olles Läänemere veest soolasem ja seega raskem, laskub see põhja ja moodustab süvakihi, nn. vastuhoovuse, mis liigub teel pidevalt magestudes väga aeglaselt mere siseosa suunas.Läänemere ja Põhjamere vahel püsivat veevahetust tagavad kaks vastassuunalist hoovust. Pindmine hoovus kannab Taani väinade kaudu Läänemerest Põhjamerre väikse soolsusega vett. See hoovus on võimsaim kevadel kui mageda vee sissevool jõgedest on suurim. Vastuhoovusega, mille kõrgpunkt on novembris, tungivad soolased mereveed Läänemerre. Soolase vee toob
Tähtsusetud pole ka meteoroloogilised tingimused - õhurõhu muutused, tuulte suund ja tugevus. Madal, lõunast põhja suunas alanev soolsus on tingitud eelkõige sellest, et Läänemerd ühendavad Põhjamerega ja selle kaudu ookeaniga kitsad ja madalad väinad, mis veevahetust piiravad. Kattegatist sissevoolav vesi on juba segunenud Läänemere veega, tema soolsus on 15-25 %. Olles Läänemere veest soolasem ja seega raskem, laskub see põhja ja moodustab süvakihi, nn. vastuhoovuse, mis liigub teel pidevalt magestudes väga aeglaselt mere siseosa suunas. Läänemere ja Põhjamere vahel püsivat veevahetust tagavad kaks vastassuunalist hoovust. Pindmine hoovus kannab Taani väinade kaudu Läänemerest Põhjamerre väikse soolsusega vett. See hoovus on võimsaim kevadel kui mageda vee sissevool jõgedest on suurim. Vastuhoovusega, mille kõrgpunkt on novembris, tungivad soolased mereveed Läänemerre. Soolast vett toovad Läänemerre: 1
3. Läänemeri paikneb parasvöötmes, kus madalate temperatuuride tõttu auramine on väike, olles enamvähem tasakaalustatud otseselt merre langevate sademetega. Läänemere ja Põhjamere vaheline vete vahetus toimub kahe peamise vastassuunalise hoovuse näol. Pindmine hoovus kannab Taani väinade kaudu Läänemerest Põhjamerre väikse soolsusega vett. Vastuhoovusega tungivad soolased ookeaniveed Läänemerre. Pindmine hoovus saavutab maksimumi kevadel, vastuhoovuse maksimum langeb novembrile. Läänemerele on väga iseloomulik erineva soolsusega veekihtide olemasolu. 1. Ülemine magestunud veekiht on enam-vähem ühtlase soolsusega, sest selle kihi ulatuses muutub soolsus vertikaalsuunasainult ligikaudu 1 promill. Siit ka nimetus homohaliinne kiht. Põhja- ja idapoolsetes piirkondades suurem ja väheneb lääneosades. 2. Läänemere sügavamate alade Põhjalähedane veekiht sisaldab soolasemat vett.
konvergentsi tsoonis, kus mõjuv tuulepinge on väiksem (joonis 14.2). Hoovus ulatub kuni 200 m sügavuseni ning kiirused on kuni 50 cm/s. Pinnaalune vastuhoovus (Equatorial Undercurrent) on täpselt ekvaatoril, suunatud itta ja paikneb vahetult veepinna all. Vaikses ookeanis avastati 1951, esimesena uuris Cromwell,sealt ka nimetus Cromwell Current. Atlandi ookeanis leiti “jäljed” varem, kuid keegi ei pööranud sellele tähelepanu kuni 1950-ndate aastateni. Pinnaaluse vastuhoovuse omadused on mõlemas ookeanis sarnased: - 25 - vooluhulk 30 Sv; pinnal kiirus läände 25-75 cm/s, voolu suuna muutus sügavustel 20-40 m, maksimaalne idasuunaline kiirus 0.5-1.5 m/s 40 kuni 100 m; ulatub sügavuseni kuni 400 m; horisontaalselt piiratud Ekvatoriaalsete hoovuste muutused: El Nino ENSO = El Nino/Southern Oscillation on klimaatiline fluktuatsioon Vaikse ookeani
annaabi.ee 
