serooskelmeid, veresoonte seina ning mis põhiliselt esineb noortel naistel ja ka lastel. Esinemissagedus on 1-7 inimest 100 000 kohta. Naised haigestuvad ligi 5 korda sagedamini kui mehed. Tekkepõhjused ja mehhanismid Luupus on autoimmuunne haigus ehk teatud inimese rakud ei tee enam vahet oma keharakkude ning võõrvalkude (näiteks bakterid ja nende mürgid) vahel. Selle tulemusena tekivad antikehad ehk vastuained, mis asuvad hävitama organismi enda kudesid. Taoliste haiguste tekkepõhjus ei ole teada. Väga harva on kirjeldatud luupuse teket ravimite tarvitamise järgselt. Sümptomid ehk avaldumine Kliiniline pilt on erinevatel patsientidel varieeruv vastavalt sellele, millised elundid või süsteemid on kahjustatud. SLE võib avalduda äkki kõrge palavikuga imiteerides ägedat viirusnakkust. Samas võib SLE areneda mitmeid kuid ja isegi aastaid harva esinevate palaviku ja halva
käes kannatab umbes 10% lastest ja 5% täiskasvanutest, siis soovibki autor oma töös rääkida just toiduallergiast. 2 MIS ON TOIDUALLERGIGIA JA KELLEL SEE AVALDUB? On inimesi, kellest ei saa kunagi allergikut ning on perekondi, kus allergia avaldub ühel või teisel moel kõikidel pereliikmetel. Miks? Toiduallergiaks nimetatakse ülitundlikkust toiduanete suhtes, mille puhul moodustavad organismis toiduainete vastased vastuained. Toidu ja vastuaine vahelise reaktsiooni tulemusena vallandub allergia. Umbes kolmandikul inimkonnast on kalduvus allegiliste reaktsioonide kujunemiseks, kusjuures see antakse pärilikult edasi põlvest põlve. Allergiat esineb umbes 10% lastest, kõige sagedamini alla kolmeaastastel lastel, 5% täiskasvanutest. Lapseea toiduallegia võib puberteedi perioodil mööduda. Tõsisemaks probleemiks on täiskasvanute toiduallergia, mis paraku aastatega aina hullemaks süveneb.
Naistel ja meestel on naha tundlikkus ärritajate suhtes ühesugune. Naistel on lihtsalt kontaktdermatiidi esinemissagedus suurem, sest nad puutuvad potentsiaalsete ärritajatega rohkem kokku (kodutööd, kosmeetika jms). Eristatakse lihtsat ja allergilist kontaktdermatiiti. Lihtsa kontaktdermatiidi korral tekib põletik otseselt ärritajaga kokkupuutunud nahal. Allergilise kontaktdermatiidi korral tekivad organismis antikehad ehk vastuained ärritavale ainele. Nahalööve tekib ka nahapiirkondadesse, mis ärritajaga otseselt kokkupuutes ei olnud. Kontaktdermatiit võib muutuda ka krooniliseks. Kontaktdermatiit ilmneb kohe või mõne päeva jooksul pärast kontakti kehavälise ehk eksogeense teguriga. Kontaktdermatiidi nähud varieeruvad mõõdukast ja kiiresti mõõduvast punetusest raskete keemiliste põletusteni. Võivad tekkida: * punetus * turse * villikesed/villid
Vererakud: 1) Erütrotsüüdid ehk punaverelibled ~5 miljonit/mm3 s.o. Naistel 4,0-5,5*1012/liitris; meestel 4,5-6,0*1012/liitris Lapikud kaksiknõgusad rakud, kuju muutub kergesti Tarvitavad toitaineid, nt glükoosi Ei paljune, pole tuuma Transpordivad kopsudest hapnikku kudedesse ja kudedest süsihappegaasi kopsudesse Keskmine eluiga u 4 kuud Nende pinnal olevad süsivesikud sisaldavaid valkaineid - glükoproteiine, mis määravad veregrupi; vastuained- antikehad; võõras veregrupp on antigeeniks Aglutineeruvad (kleepuvad kokku) hemolüüsuvad 2) Leukotsüüdid ehk valgeverelibled Täiskasvanu veres on 4000-10000mm3 s.o. 4,0-8,8 (10)*109/liitris Kuuluvad granulotsüüdid, monotsüüdid (need 2 sünnivad punases luuüdis) ja lümfotsüüdid (lümfoidses koes) Ea suurenedes hulk väheneb; muutub ka füsioloogilistest põhjustest tingituna Eluiga erinev; mõnest ööpäevast mitme aastani
annaabi.ee 
