reeta teda. Õigus oli kasutada maaala talupoegadega. Valdemar-Eriku lääniõiguse ajalooline tähtsus. - Taani kuningas. Kehtestab feodaalkorra eestis. tõi läänikorra eestisse. tema sõjavägi koosnes vasallidest. jüriöö ülestõus tekkis sellepärast, et erik andis maad vasallidele. Usuliste teadmiste tase talupoegade seas. - kahvausund: ristiusk+muinasusund+pühakud, paganlikud kombed ja pühapaigad; põletamatused 13.s kaovad. 15 s kristlikud nimed, 16.s nimetatakse talupoegi veel VASTRISTITUTEKS. Katsed vaimulikkonna haridustaseme tõstmiseks. - Johannes IV Kievel- kirikuõpetaja, üritab muuta preestrite haritust. + eesti keel. teenistus ladina keele. Hariduse tase keskajal Eestis. - Hariduse tase oli madal, sest ei olnud häid koole ja puudus õpetajaid. Raha ei olnud õppimiseks, rikastel koduõpe. kloostrite piires olid koolid, talupojad kirjaoskamatud. Miks ei jõutud maal koolide rajamiseni? - maal ei olnud koole, sest raha ei olnud ja ei olnud õpetajaid. keegi ei olnud sellest
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3. Keda nimetab kroonik vastristituteks? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Nii muutusid nad omamoodi rahvaõpetajateks. Oma Tallinna kloostreis pidasid nad jumalateenistusi nii saksa kui eesti keeles. Munkadel oli kohalike märgatav poolehoid. 1407.a. hakati ehitama augustiinlaste ordu kloostrit Eestis. Selleks oli Püha Brigittale ja Neitsi Maarjale pühendatud segaklooster (nunnad ja mungad koos) Pirital. Maarahvas XIV XVI sajandil Veel 13.-14. saj. loeti eestlasi vabadeks, neid nimetati eestlasteks või vastristituteks. Tunnistati ka eestlaste õigust märilikule maakasutusele. Pärast Jüriöö ülestõusu järgnes talurahva karistamine ja taupoegade õigustega arvestatakse üha vähem. Pärast ülestõusu Harju ja Viru tühi kaob 18 mõisat, mis oli olnud enne 1343.a. Mõisate rajamine aga jätkub, üha rohkem vasalle asub elama oma maavaldusse ja sinna oma majapidamisi rajama. Mõisamaade laiendamine toimub talupoegade maade arvel
Senine rahvakalender ning sellega seotud uskumused seostusid nüüd pühakute nimedega, haldjate ja jumaluste asemel ohverdati nüüd head viljasaaki, karjaõnne vms paludes punakuue. Alates 15. sajandist kannavad eestlased kristlikke eesnimesid. Eestlased polnud mingiks erandiks, samalaadne rahvausk oli valitsev kõikjal Euroopas, ja kirikuvõimud vaatasid sellele tavaliselt läbi sõrmede, hoolitsedes vaid väliste kirikukommete järgimise eest. Eestlasi nimetati keskaja lõpuni vastristituteks ning sageli kaevati nende usuleiguse ja paganlike tavade üle. Muistsed kujutelmad elavad osalt meis tänapäevalgi - eks tähista me ju igal hilissügisel hingedeaega ja värvi lihavõtete ajal mune. Ristiusu võidus muinasusundi üle polnud siiski algusest peale mingit kahtlust, esindas ju see kogu Õhtumaale ühist rikast ja korrastatud kultuuripärandit. Kristlus rikastas eestlasi mitte ainult eetiliselt, vaid ka esteetiliselt - kirikute ehituse ja
Ca 1000 munka, 2000 ilmikvaimulikku. Oluline koht kohalikel – see aja jooksul kasvas. 13saj piiskopid võõrsilt, aga hiljem ka kohalikud. Toomkapiitlis sama lugu. Palju oli seotust sõpradega ja perekondadega. Linnaelanikud Deutsch ja undeutsch vahekord. Sõnakasutus vihjab etnilisusele, aga sel pigem sotsiaalne tähendus. Seega ei räägi me sakslastest siinkohal vaid pigem saksadest. Tegelikult sarnane jaotus kogu Ida-Euroopas. Ladinakeeles kutsuti undeutschi ‘estones’, aga ka vastristituteks (neofüüdid) Eestlane olemine seega madalamat sots klassi näitab. Rootslased-taanlased ei olnud undeutsch. Iive on negatiivne linnades, seega vajalik pidev migratsioon maaelanike hulgast. 13-14saj talupoja linnaasumine üsna piiranguteta. Sunnismaisusega aga muutub see tüliküsimuseks. Eriti jama 16saj. 1535 J. v Uexküll hukati, sest too tappis linna põgenenud talupoja. Jurisdiktsiooni küsimus. Deutsch ja undeutsch elasid erineva õiguse all. Pole eriomane vaid Liivimaale.
annaabi.ee 
