selle erinevaid etappe. Võib-olla neid kohanud ja võib-olla ka mitte. Mingi de-ja- vu, aga kohati justkui üldse mitte. Et kas kunstnik tahtis hoopis öelda juba oma soliidses vanuses, et kogu ta elu on kunstis? Või hoopis, et kogu ta elu on abstraktsionismis? Ehk jälle nii, et eneseotsing ei lõpe kogu elu jooksul ja vabaduseihalus on tasakaalus harmooniaga see on ju just nii nagu elu pakub. Veel jäi meelde esimese saali laud. Sellel oli kunstniku vastilmunud looming u kataloog, ,,Nietzsche eetika põhjendus"(A.Kuks 1922), veel hulk ilmselt isikliku väärtusega esemeid ja kübar-peakate. Tean niipalju, et sellega võitis ta Zonta klubi kübara show ja sai preemiaks Londoni reisi. Kataloogi eesmärk on markeerida üldvaade ja teha sissepõikeid maalikunstnik Lola Liivati loomingusse, rõhutada seoseid ja vastandumisi XX sajandi kunstiloo kontekstiga, leida nii tuletumisi kui suveräänsust ümbritsevast
Raamatu hind raamatu poodides on 126.- ARTIKLID NASA uuris Balti ketti kosmosest SL Õhtuleht BALTI KETT: Balti ketis seisis kokku ligi kaks miljonit inimest. Arhiiv 23. augustil 15 aastat tagasi lookles Tallinnast Toompealt Vilniusse Gediminase torni jalamile inimkett, mis hämmastas kogu maailma. Balti kett, mis moodustati kurikuulsa MRP 50. aastapäeval, jõudis telepildis kogu maailma. Inimesed teadvustasid Balti riikide olemasolu ja meie vabadustahte. Lembit Koik meenutab oma vastilmunud raamatus «Balti kett», et 620kilomeetrises inimketis seisis ligikaudu 2 miljonit inimest, neist 400 000 Eestis. Tänu tuttavale väliseestlasele ja klassivennale Jüri Korgile sai raamatu autor teada, et kuskil on olemas NASA satelliidifoto kosmosest, kus on näha nii Hiina müür kui ka Balti kett. «Kui meie (s.t. USA) satelliit 23. augustil 1989. aastal hilja õhtul üle Euraasia maatüki lendas, saatis ta meile keskusesse pildid, kus oli kaks pikka, no üks oli pikem,
tõrjudes kohmakaid lohesid välja nende elupaikadest. On tehtud erinevaid oletusi. Näiteks arvab osa teadlasi, et ulatusliku kliimamuutuse tõttu hävisid taimed, millest rohusööjad sisalikud olid miljoneid aastaid toitunud. Sisalikele ei jätkunud enam süüa ja nad surid üksteise järel nälga. Et ilma toiduta (taimetoiduliste sisaliketa) jäid seetõttu ka kiskjad-sisalikud, siis hukkusid nemadki. Osa teadlasi peab süüdlasteks vastilmunud imetajaid. Need, esialgu rotisuurused loomakesed olevat kaevanud sisalike munad maa seest välja, purustanud munakoore ning söönud seejärel munad ära. Niiviisi teinud imetajad aegapidi otsa peale tervele hiidsisalike suguseltsile. Mõndade teadlaste meelest aga võib kivimikihtide järgi otsustada, et maakera kliima hakkas 65 miljoni aasta eest muutuma. Ühetaoliselt soe troopiline ilmastik asendus vahelduva kliimaga, suved olid palavad ja talved külmad. Suured
veel asja saada". Eduard Vilde oli ,,Virulases" ilukirjandusliku osa toimetaja, teatriarvustaja, kohalike sõnumite hankija ja lehe ekspediitor. Ajalehereporterina oli Vilde tihedas kokkupuutes nii ühiskondliku- kui ka kultuurieluga Tallinnas ja Tartus. Ta käis Tallinna linnavolikogu, Eesti Kirjameeste Seltsi ja kaubalaevaseltsi ,,Linda" koosolekutel, külastas kontserte ja teatrietendusi ning luges vastilmunud kirjandust, et selle kohta ajalehes arvustusi kirjutada ja avaldada. Tema huvi kirjanduse ja eesti kultuuri vastu aina süveneb. Vilde töötas ,,Virulases" kolm aastat. Tööpäevad olid üsna pikad, kibedal ajal tuli öödki lisaks võtta. Säärane üksluine töötamisviisi ei meeldinud vaheldust ihkavale Vildele. Ei saa mainimata jätta seda, et ,,Virulase" rõsketes ruumides areneb edasi Vilde liigesereuma, mis sai alguse juba koolipõlves. Mainimist vajab veel 1885
annaabi.ee 
