pudelikael Esimest järku pöörduv reaktsioon - tasakaaluolek k1 AB k-1 Saab toimuda ka vastassuunaline reaktsioon (kiiruskonstant k-1) Pärisuunalise reaktsiooni kiirus: V = d[B]/dt = k1[A] k-1[B] Tasakaaluolek on olek, kus pärisuunalise ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed dünaamiline tasakaal 0 = k1[A]eq k-1[B]eq ehk k1[A]eq = k-1[B]eq [B]eq/[A]eq = k1/k-1 = K K pärisuunalise reaktsiooni tasakaalukonstant Vastasuunalise reaktsiooni tasakaalukonstant on alati pärisuunalise reaktsiooni tasakaalukonstandi pöördväärtuseks Tasakaaluolek valgu seostumine ligandiga k1 E + L EL Tasakaalukonstant K = [produktid]/[lähteained] k-1 Tasakaalukonstant kehtib alati näidatud või nimetatud reaktsiooniskeemi jaoks Pärisuunaline reaktsioon on ühinemisreaktsioon: Kass = k1/k-1 = [EL]/[E] [L] ühik M-1 k1
· Katalüüs: o Katalüsaator on aine, mis kiirendab reaktsiooni, ise reaktsiooni käigus ära kulumata. o Negatiivne katalüsaator on inhibiitor o Homogeenne katalüüs (reageerivad ained on katalüsaator on samas faasis) o Heterogeene katalüüs (reageerivad ained ja katalüsaator moodustuvad erinevad faasid ehk protsess toimub faaside piirpinnal) · Keemilisele tasakaalulue vastab olukord, kus päri- ja vastasuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed. · Kvantitatiivse ja Kvalitatiivse analüüsi võrdlus. · Kvalitatiivne analüüs millised ained on uuritavas objektis sees? · Kvantitatiivne analüüs kui palju on neid aineid uuritavas objektis sees? · Kvantitatiivne analüüs on sisuliselt analüüsiobjektis analüüdi sisalduse mõõtmine. (keemiline mõõtmine) · Analüütilised meetodid kuidas ja mismoodi analüüsi teostada.
Üks aktiivelement (driven element),üks reflektor ja mitu direktorit. 8~10elemendiline antenn annab võimenduse ca 14dB Jagi antennid võivad olla ka mitme sektsioonilised või nelinurk silmustega. Viimaste puhul: Reflektori ümbermõõt on ca 3% suurem kui vibraatoril Vibraatori ümbermõõt L= . Esimese direktori perimeeter on 3% väiksem kui vibraatoril, järgnevad vähenevad progressiivselt elementide vahelised kaugused0.1 -0.2 . Vastasuunalise kiirgusega direktor antenn: 1- reflektor, 2-aktiivne vibraator, 3-direktorid, 4- peegeldaja diametriga ca 2 5- rõngas Reflektori ja peegeldi kaugus on täisarv kordne poollainete arv L = n / 2, sel juhul tekivad selles vahemikus seisevlained nagu öösresonaatoris. Suunategur võrreldes tavaliste mitme direktoriga antennidega on ca 6 korda suurem, Suunadiagrammi kõrvalliistakud on väiksemad 8-12 dB 33
Üldjuhul saame reaktsiooni: mA+nBàßC jaoks kiiruse valemi: V=k*[A]m*[B]n. A+BßàC+D Algsuunalise reaktsiooni kiirus V1 on võrdeline kiiruskonstandi K1 ja ainete kontsentratsioonidega V1= K1 [A]*[B] Niipea kui reaktsiooni tulemusena tekivad ained C ja D algab vastupidine protsess, mille kiirus on V2 V2= K2 [C]*[D] · Reaktsiooni summaarne kiirus on: V=V1-V2= K1 [A]*[B]- K2 [C]*[D] · Kui alg- ja vastasuunalise reaktsiooni kiirused võrdsustuvad on V=0, kuid reaktsiooni lakkamine on näiline tegemist on dünaamilise tasakaaluga V=V1-V2= K1 [A]*[B]- K2 [C]*[D]=0 · Viies K1 ka K2 võrrandi vasakule poolele ja tähistades nende suhte K-ga saame K= K1:K2 = [A]*[B]:[C]*[D] Massitoimeseadus: · Tasakaalukonstant võrdub alg- ja vastassuunalise reaktsiooni kiiruste konstantide suhtega ehk reaktsiooniproduktide ja lähteainete kontsentratsioonide korrutiste suhtega.