olema väike väljundtakistus. On soovitav et see takistus oleks 3...10 korda väiksem kõlari nimitakistusest, sest siis sumbuvad kõlari membraani vabavõnked kiiremini. Takistuse edasisel vähendamisel pole summutamise seisukohalt mõtet, sest võnkeid summutava väljundtakistusega jääb järjestikku kõlari enda takistus. Ühtlasi suureneb väljundtakistuse vähenedes kõlarisse kanduv võimsus, see tähendab paraneb energia ülekande kasutegur. Vastastakt väljundaste Emitterjärgurina toimiva väljundastme kasutegurit saab suurendada kuni kolmekordseks kui viia transistor B klassi reziimi, see tähendab vähendada kollektorvoolu lähtetööpunktis umbes 5%-ni maksimaalsest suurusest. Sellises reziimis võimendab npn transistor ainult sisendsignaali positiivseid poolperioode, sest ainult sellise polaarsuse korral on transistori emittersiire päripingestatud, see tähendab transistor avaneb.
1.5. Lõppvõimendid .................................................................................................... 7 1.6. Vastastakt võimendi ............................................................................................ 8 1.6
transistoris tekkivad voolu muutused nendele kaasa aitama, ning võnkumised muutuvad püsivateks. Generaatori tööpunkt valitakse mõnevõrra teisiti kui võimendis, sest tingituna võnkeringi kasutamisest ei pea kollektor vool järgima võnkeringi võnkumisi ja piisab kui võnkeringi võnkumistele kaasa aidata kollektor voolu impulssidega. Seetähendab tööpunkt võib olla valitud küllalt madalale sarnaselt vastastakt lülitusele. Kvartsgeneraatorid: Kvartsgeneraatorites kasutatakse kvartsresonaatoreid, mis on üks pieso efektiga kristallide liike. Pieso efekt on teatud liiki kristallide omadus, mis seisneb selles, et kui kristallile teatud sihis avaldada mehaanilist survet, nii et see tekktiab müningast deformatsiooni, siis kristalli tahkude vahel tekkib elektromotoorjõud, mis on võrdeline toimiva rõhuga. Esineb ka
mõjub VT2 baasil negatiivne sisendsignaal ja VT2 jääb suletuks. Järgmisel poolperioodil transistoride reziimid vahetuvad, sest VT1 sisendsignaal on nüüd negatiivne teda vool ei läbi. Kui VT2 sisendsignaal on nüüd positiivne ning tekib kolektrovool Ic2. Kolektorvoolude summa on väljundtrafo primaarmähistes vastassuunalised, nad tekitavad erisuunalisi magnetvoogusid ning nende toimel indutseeritakse sekuntaarmähisesse normaalne vahelduvsignaal. Põhiline vastastakt lülituse eelis on kõrge kasutegur, mis ulatub 70 %, ning selle põhjuseks omakorda on transistoride tööpunkt suletud oleku piiril, millega on viidud kolektorvoolu keskväärtus ja toiteallikast tarbitav vool madalaks. On ilmne et taoline lülitus hästi ainult sel juhul kui tema mõlemad pooled on ühesuguste omadustega, selle saavutamiseks tuleb valida võrdse voolu võimendusteguriga transistor (müüakse kaupluses
docstxt/125910246486650.txt
mendusastme kasuteguri määrab astme tööreziimi (klassi) va- lik. Sõltuvalt tööpunkti asendist eristatakse võimendusastmete töötamist kahes põhiklassis: A ja B. Tavaliselt see on väljundastmed ÜE-ÜL, ÜK-ÜN. Side koormusega: trafo abil, kond.sidestus, otsesidestus. Klass A ühetaktilised võimsusvõimendid. Kasutatakse lõppvõimendina mitmeastmelistes süsteemides, juhul, kui väljundsignaali pinge peab olema suurem, kui toitepinge (trafosidestusega). Klass B vastastakt-skeemid (kahetaktilised skeemid). Suurema väljundvõimsuse saamiseks, kuna omavad ka suurema kasutegurit, võrreldes A-klassiga. Reziim AB parandatud B klass. Mittelineaarmoonutuste vähendamiseks. A- ja B-klassi vahepealne. 86 Klass A ühetaktiline skeem Transistori valik: UKElub > UKEp + UKm 2EK " 87 Võimsuse kolmnurk" võimendusastme võimsus PväljK = UKm··IKm/2; Kasutegur: = ast ·trafo
Teiseks võimaluseks on väljendada pulsatsiooni kõikide harmooniliste efektiivväärtuste summa ja keskväärtuse suhtena. Kolmandaks võimaluseks on iseloomustada pulsatsiooni alaldatud pinges leiduva vahelduvkomponendi amplituudiga või ka tipust tipuni pingega Lubatav pulsatsiooni väärtus sõltub väga oluliselt tarbija iseloomust. Nii näiteks alalisvoolu elektrimootorite toiteks võib olla pulsatsioon mitukümmend protsenti, releeskeemide toitel kümmekond protsenti, vastastakt võimendi toiteks 0,1...1%, eelvõimendi toiteks aga vähem kui 0,01% 4) Väljundpinge stabiilsus. See on väljundpinge muutus kas protsentides või voltides sisendpinge muutumisel riikliku standardiga lubatud määral või koormuse muutumisel etteantud piirides. Sisendpoole parameetritest antakse: 1) Sisendpinge koos lubatud kõikumistega, millel antud toiteseade on arvestatud. 2) Tarbitav võimsus nimiväljundpinge korral 3.2. Alalduslülitused
Teiseks võimaluseks on väljendada pulsatsiooni kõikide harmooniliste efektiivväärtuste summa ja keskväärtuse suhtena. Kolmandaks võimaluseks on iseloomustada pulsatsiooni alaldatud pinges leiduva vahelduvkomponendi amplituudiga või ka tipust tipuni pingega Lubatav pulsatsiooni väärtus sõltub väga oluliselt tarbija iseloomust. Nii näiteks alalisvoolu elektrimootorite toiteks võib olla pulsatsioon mitukümmend protsenti, releeskeemide toitel kümmekond protsenti, vastastakt võimendi toiteks 0,1...1%, eelvõimendi toiteks aga vähem kui 0,01% 4) Väljundpinge stabiilsus. See on väljundpinge muutus kas protsentides või voltides sisendpinge muutumisel riikliku standardiga lubatud määral või koormuse muutumisel etteantud piirides. Sisendpoole parameetritest antakse: 1) Sisendpinge koos lubatud kõikumistega, millel antud toiteseade on arvestatud. 2) Tarbitav võimsus nimiväljundpinge korral 3.2. Alalduslülitused
mõõtmisega. Siiski on selliseid meetodeid rakendatud ainult intelligentsetes jõumoodulites. Transistor-jõumoodulite temperatuuri mõõdetakse jahutusradiaatorite pinnal või pooljuhtkristalliga ühendatud termoanduritega. Seega annavad mõõtmised soojuslike ajakonstantide tõttu vaid keskmise temperatuuri (temperatuuri dünaamiline pole võimalik). Kaasaegsed elektriajamid põhinevad mitmefaasilisel vastastakt-topoloogial, kus lülitustransistorid jagatakse õlgadeks (poolsildadeks). Lühiste vältimiseks ei tohi samas õlas paiknevad IGBT- ja MOSFET-transistorid üheaegselt avaneda. Püsitalitluses saab lühiseid vältida mõlema juhtlülituse blokeerimisega seni, kuni lülituse sisendisse antakse signaal (ei sobi kasutada vooluallikates). Sõltuvalt transistori tüübist, rakenduse spetsiifikast ja juhtlülitusest on juhtimise tundetustsooni pikkus tdead = 2...10 ms.
annaabi.ee 
