(tahke lähteaine korral), lahusti iseloom (lahuste korral). Keemilist tasakaalu mõjutavad tegurid: kontsentratsioon, rõhk (gaasiliste ainete korral), temperatuur. reaktsioonid võib liigitada: praktiliselt lõpuni kulgevad (lähteaineid reaktsiooni lõppedes segus ei esine) pöörduvad reaktsioonid (reaktsioonid, kus reageerib ainult osa lähteainetest) keemiline tasakaal – süsteemi olukord, kus prisuunalise reaktsiooni kiirus on võrdne vastassuunalisega. pöörduvate reaktsioonide korral tasakaaluolekus ΔG = 0; v1 = v2 tasakaalukonstant K – näitab otse- ja pöördsuunaliste reaktsioonide kiiruskonstantide suhet k1 k 2 aA (g)+ bB (g) dD(g) + eE (g) vpärisuunaline = vvastassuunaline, => k1∙caA∙cbB = k2∙cdD∙ceE k1 c Dd c Ee K
Gibbsi energia konstantsus iseloomustab süsteemi tasakaaluolekut. Gibbsi vabaenergia iseeneslik suurenemine pole nendes tingimustes võimalik. 5.5 Keemiline tasakaal. Tasakaalukonstant. Liikuv tasakaal reaktsioonid liigitatakse reaktsioonideks, mis kulgevad praktiliselt lõpmatuseni e. PÖÖRDUMATUD (NaOH+HCl-> NaCl+h2o). teised on reaktsioonid, kus suletud süsteemis reageerub osa lähteainest- PÖÖRDUVAD reaktsioonid, kuna reaktsiooni lõppedes on pärisuunalise ja vastassuunalise vahe vastassuunalisega võrdsed. Pöörduvust väljendatakse kahesuunaliste nooltega(2SO2+O2= 2SO3) TASAKAALUKONSTANT oleneb temperatuurist, kuid ei olene aine hulkadest. Reaktsioonis osaleva aine lisamisel tasakaalus olevale süsteemile või eemaldumisel sellest, nihkub tasakaal, nii et konstant säilitab oma väärtuse, kuigi kontsentratsioonid muutuvad. Selle jkärgi sõnastas prantsuse teadlane Le Chatelier liikuva tasakaalu printsiibi: kui
gaas 5-35), 3)tolm-õhk (suhkur 10, tärklis, väävel 7). 20. Millised reaktsioonid on tasakaalureaktsioonid? Mõiste+näited. Tasakaalukonstant. Tasakaalu nihkumise ju nihutamise mõisted ja seaduspärasused. Näited. Katalüüs (mõiste, klassifikatsioon, nt). Tasakaalureakts on lõpuni mitteminev reakts ehk pöörduv, st selline olek, kui reakts lähteainete ja saaduste konts ei muutu, kuna pärisuunalise reakts kiirus on võrdne vastassuunalisega, nt CO2+H2=CO+H2O; H+OH=H2O. Tasakaalukonstant: K =K1/K2= [(C)p*(D)q] /[(A)m*(B)n], kus pärisuunaline v1=K1(A)m*(B)n, vastassuunaline v2. Le Chatelier' printsiip: tasakaalses süst tasak nihkumine toim selles suunas, mis toimub vastu välisele muutusele N:kui tõsta rõhku gaasilises süsteemis, siis nihkub tasakaal mahu vähenemise suunas. Tasakaalu nihutamnes nim tasakaalu parameetri (temp, konts, rõhk) muutmist: 1)kasutades ühe komponendi liiga 2)saaduse pidev
atsetoon, metüülatsetaat, etanool, diklooretaan; *süsteem gaas-õhk butaan, C3H8, C2H2 , CH4, majapidamisgaas, NH3 ; *süsteem tolm-õhk kivisüsi, tärklis, jahu, suhkur, väävel 25. Millised reaktsioonid on tasakaalureaktsioonid? Mõiste + näited. Katalüüs (mõiste, klassifikatsioon, nt). Tasakaalureakts on lõpuni mitteminev reaktsioon ehk pöörduv, st olek, kus reaktsiooni lähteainete ja saaduste kontsentratsioon ei muutu, kuna pärisuunalise reaktsiooni kiirus on võrdne vastassuunalisega, nt CO2+H2=CO+H2O; H+OH=H2O. Tasakaalukonstant: K =K1/K2= [(C)p*(D)q] /[(A)m*(B)n], kus pärisuunaline v1=K1(A)m*(B)n, vastassuunaline v2. Le Chatelier' printsiip: tasakaalus süsteemi tasakaalu nihkumine toimub selles suunas, mis toimub vastu välisele muutusele. Nt:kui tõsta rõhku gaasilises süsteemis, siis nihkub tasakaal mahu vähenemise suunas. Tasakaalu nihutamiseks nim. tasakaalu parameetri (temp, konts,