ka ,,kas...või..." abil (liigitav). Implikatiivne otsustus on liitotsustus, milles kaks lihtotsustust on ühendatud siduvate sõnadega ,,kui...siis..." (tingiv). Ekvivalentne otsustus on liitotsustus, milles kaks lihtotsustust on tasakaalustatud ühendatavate sõnadega ,,...siis ja ainult siis, kui..." (võrdväärne). Loogiline ruut on skeem, mille abil iseloomustatakse otsustustevahelisi suhteid ehk mis võimaldab demonstreerida otsustuste vastasolekut. Otsustuste vastasolek on otsustustevaheline seos, mille puhul ühe otsustuse kehtivusest (mittekehtivusest) tuletatakse teiste otsustuste kehtivus (mittekehtivus). Otsustuse kvantiteet on üks otsustuste klassifitseerimise alus, mis on ära määratud subjekti mahuga. Otsustuse kvaliteet on üks otsustuste klassifitseerimise alus, mille määrab koopula ehk side subjekti ja predikaadi vahel. otsustus ja selle eitus p p p
Kehtiv ja kehtetu otsustus Kõik inimesed on rikkad ei ole kehtiv, Mõni inimene on rikas Mõni inimene ei ole rikas kehtib Loogiline ruut ehk otsustuste vastasolek. A vastupidised E Kehtiv+ Mittekehtiv - I O määramatu ? 1) A & E kontraarsed, vastuolulised a) A+E-; E+A- b) A-E?; E-A? 2) A & O; E & I kontradiktoorsed, vasturääkivad a) A+O-; E+I- b) A-O+; E-I+ c) O+A-; I+E- d) O-A+; I-E+ A?O? E?I? 3) A & I, E & O subordinaared, alluvad a) A+I+, E+O+ b) A-I?; E-O? c) I+A?; O+E?
järgmised vastasolekud: kui I kehtib, siis vasturääkivuses olev E ei kehti, ja kui E ei kehti, siis vastupidisuse seoses olev A on määramatu. Seega, kui I kehtib, siis A on määramatu. Näide: Mõned poliitikud ei suuda näha oma tegevuse kaugemaleulatuvaid tagajärgi (O) - kehtib, siis Ükski poliitik ei suuda näha oma tegevuse kaugemaleulatuvaid tagajärgi on määramatu tõeväärtusega. d) kui osaline otsustus (I, O) ei kehti, siis ei kehti ka üldine (A; E). Antud vastasolek on sisuliselt deduktiivse mõtlemise aksioomi ümberpööratud variant, kusjuures selline mõtlemine on inimesele harjumuspärane, mistõttu nimetatud printsiip toimib tavaliselt tõrkedeta. Näide: Mõni lepatriinu sööb tigusid - ei kehti, siis ka Kõik lepatriinud söövad tigusid - ei kehti. 4. I & O on OSAVASTUPIDISED ehk SUBKONTRAARSED Kaks juhtumit: a) kui üks osaline otsustus kehtib, siis teine jääb määramatuks, s.t
kasutades nii VÕI (or)või JA (and) elemente viimase puhul on tegemist S ja R sisendite näol tegemist nende inversiooniga ja ka tõeväärtustabel on vastupidine. · JK-triger suurim erinevus SR trigerist seisneb selles, et lubatud on ka mõlema sisendi väärtustamine 1-ks sellisel jul on väljundiks eelneva oleku vastasolek. · T-riger omab vaid ühte infosisendit. Iga järgmine impulss muudab trigeri oleku vastupidiseks. · D (delay) triger - 1 infosisend, väljundis kordab sisendi signaali, aga sünkroimpulsi võrra hiljem, saab säilitada lühiajaliselt infot. Kui trigeri oleku muutmine toimub kasvõi ühe sisendi kaudu täiendava sünkroniseerimis signaali abil, nim. trigerit sünkroonseks, vastupidisel juhul aga asünkroonseks.
annaabi.ee 
