Süsteemi reaktsioon näitaja kõikumisele edastab info kontrollikeskusele, näitaja väärtust efektorite kaudu kas vähendades (negatiivne side) või suurendades (positiivne side). Suunanimetused: · Anterioorne (ees) posterioorne (taga) · Superioorne (üleval) inferioorne (all) · Mediaalne (keskjoonel) lateraalne (külgmisel) · Intermediaalne (mingite struktuuride vahele jääv) · Ipsilateraalne (samal kehapoolel asuv) kontralateraalne (vastaskehapoolel asuv) · Proksimaalne (lähedal) distaalne (kaugel) · Pindmine (väljaspoolselt) sügav (sisemuses asuv) · Ventraalne (kõhtmine) dorsaalne (selgmine) Lõiked: · Sagitaallõige poolitab ülevalt alla, jagades keha või organi paremaks ja vasakuks pooleks. · Frontaallõige (koronaallõige) poolitab ülevalt alla, jagades keha või organi eesmiseks ja tagumiseks pooleks.
Neglekti korral kogu tähelepanu fookus on nihkunud, mõjutab nii nägemistaju, kuulmist, puutetundlikkust. Sageli pd-did eitavad, et nendega midagi viga oleks. Enamus pt-dest paraneb sellest, vähemalt suuremas osas. Sensoorse taju häired – sensoorse tundlikkuse lävi kõrgem, ei reageeri kergele puudutusele, ei suuda eristada väikesi puutepunkti kaugusi (2-point discrimination), ei suuda lokaliseerida puudutusi vastaskehapoolel – häiritud asenditaju – aferentne parees: käte ja sõrmede liigutused on kohmakad, sest puudub tagasiside nende positsiooni kohta. – astereognoosia: ei suuda objekte identifitseerida puudutuse järgi. Apraksia Apraksia on neuroloogiline sümptom, mis seisneb võimetuses sooritada õpitud eesmärgipäraseid liigutusi. Pole seletatav motoorsete või sensoorsete puudustega Pole põhjustatud: - nõrkusest - tundlikkuse kadumisest - ekstrapüramidaal- või koordinatsioonihäiretest
olulisuse üle otsustamine Alumine parientaalsagarik – mälu ja äratundmine, oskuste omandamine, keeleline töötlus Kiirusagara kahjustusega seotud häireid ja sümptomeid (sensoorse taju häired, neglekt, apraksiad, akalkuulia) Sensoorse taju häired - Sensoorse tundlikkuse lävi kõrgem – ei reageeri kergele puudutusele, ei suuda eristada väikesi puutepunkti kaugusi, ei suuda lokaliseerida puudutusi vastaskehapoolel - Häiritud asenditaju - Aferentne parees – käte ja sõrmede liigutused on kohmakad sest puudub tagasiside nende positsiooni kohta - Astereognoosia – ei suuda objekte identifitseerida puudutuse järgi - Pimepuudutus – kehatundlikkus paremal kehapoolel häiritud, ei tunne valu Apraksia – võimetus sooritada õpituid eesmärgipärasied liigutusi. Pole seletatav motoorsete või sensoorsete puudutustega.
niriseb see alati läbi neelu! Joonis 34.2. Kolju-urgete anatoomia 483 Äkilised kiirendusjõud (nt auto laupkokkupõrkel, tagant otsasõidul), mis mõjuvad inimese suhteliselt raskele peale, toovad kaasa väga suure koormuse lülisamba kaelaosale. Selline vigastus tabab 15% kõigist aju-koljutraumadest. Motoorsed juhteteed suurajukoore ja seljaaju vahel lähevad piklikajus suures osas risti teisele poole. Ajutrauma järel tekib seetõttu halvatus vigastuse suhtes vastaskehapoolel, seljaajuvigastuse korral aga samal kehapoolel. Oluline füsioloogia Aju on meie keha kõige energia-nõudlikum elund. CBF (aju verevool) on ca 60 ml 100 g ajukoe kohta 1 minutis, see teeb 1 liiter verd minutis (20% SMM -südame minutimahust puhkeolekus)! Lastel on vajadus vanuse kohaselt veel suurem (väikelapsel 106 ml 100 g kohta 1 minutis), raugaeas vajadus mõnevõrra väheneb. Miinimumkogus SMMst puhkeolekus, mida aju nõuab, on 13%. CBF alla 10 ml 100 g kohta 1 minutis ei taga enam elu