¤ Mõtlus - mõisteliselllll mõtlemisel rajanev budistliku teostuse vorm - kujustamine, keskendumine ¤ Neli õilsat tõde - õpetused kannatusest, kannatuse põhjustajast, kannatuse lakkamisest ning lakkamisele viivast õilsast kaheksaosalisest teest ¤ Nimetamatus - ükski nimetus ei ole täpne, tühjuse mõiste ¤ oo-ütleja - seisuslike vaimulike valued ¤ Pratimoksa - munkade käitumisjuhend ¤ Sindhu - Induse jõgi ja selle alamjooksul asuvad piirkonnad ¤ Tekkimatuuuuu - nirvaana ¤ Vastaskallas, teine kallas - nirvaana ¤ Viis - esimesed viis, mis tuleb läbi lõigata on usk "mina" olemasolusse, kahtlused, kiindumus väärasse, himud ja pahatahtlikus. Järgmised viis, millest tuleb loobuda on iha kelada kuju omava olendina, iha elada kujuta olendina, upsakus, käsritus, nõemdus. "Viis", mida peab kujundama, armastama on usk, tarmukus, tähelepanelikkus, keskendumine ja mõistmine. "Viis", millest munk on vabanenud on himu, vihkamine, uhkus, nõmedus ja väärvaated.
ronitaim – roniv taim, leidlaps – leitud laps). Moodustustüveks on 2s I-vältelise verbi vokaaltüvi (a) või III-vältelise verbi 1s konsonanttüvi (b) (nt (a) avamäng, ronitaim, küsimärk, (b) murdvaras, leidlaps, taandrida). Muutumatu sõna laiendosana Tegemist on tüviliitsõnadega ehk sõnade ühend pole fraasina võimalik (nt allkiri, eesnimi, tagahoov, kõrvalosa, vastaskallas, vastumürk, eelnõu, järeleksam, püstkriips, ümbermõõt, kaldkiri). Kinnistüveline laiendosa Kinnistüvelise laiendosaga liitnimisõnu on kahesuguseid: osa neist seostub kindla sõnaliigiga (nt kellassepp, maantee, punapea, umbjärv, kriminaalkohus, lühijutt, kesknädal, eriarst, hobueesel, irvhammas, viripill, höövelpink). Osa laiendeid on aga prefiksilaadsed sõnaosad ja kinnistüved, mis ei seostu ühegi sõnaliigiga
4) Kukkumine – istuvasse asendisse minna; käed kehast eemale; maanduda ühele kannikale, kepid taha jätta ja suusad nõlvaga risti viia (lk24) 5) Triivpidurdus – põhilaskumisasendist sirutada kiirelt jalad ja viia kannad risti nõlvaga; keharaskus seejärel täistaldadele, rõhk nõlvapoolsetele kantidele; käed puusa kõrval taha-alla suunatud Ebatasasuste ületamine 1) Lohk – läheneda lohule madalas põhiasendis; lohku laskumisel minna üle kõrgasendisse; lohu vastaskallas ületada madalas põhiasendis. Kasutatakse ettekukkumise vältimiseks. 2) Küngas/kühm – läheneda kühmule kõrges laskumisasendis; kühmule tõustes minna üle madalasse põhiasendisse; kühmult laskudes minna uuesti kõrgasendisse. Kasutatakse kui kühmu ületamine võib põhjustada õhulennu ja kukkumisohu. 2. Sõiduviisid Klassikaline sõiduviis: 1) Paaristõukeline sammuta – üks jalg pool pöida ees pool; põlvedest kerge kõverdumine;
6.Tõnis Kaumann (sünd. 1971) Looming: ,,Nihilissimus acutus" (1995) Kammermuusika ,,Skeletisümfoonia" (1996), ,,Chritmas classics vol 1"(2001), ,,Mutant"(lugu gripiviirusest) (2000), Süit ,,Sherlock" (2004), ,,Tenebrae responsooriumid" (2001) Lasteooper ,,Marakratid" (2001), ,,Mina Napoleon" 7.Jüri Reinvere (sünd. 1971) Looming: ,,Loodekaar" kammeransablile (1988) Sümfooniline teos ,,Liivale kirjutatud" (2001) Elektronmuusika ,,Ristna" (1996) Radiofooniline ooper ,,Vastaskallas" (2004) 8.Helena Tulve (sünd. 1972) Looming: Kammerteosed ,,Saar" (1993), ,,Sõnajalad" (1994), ,,Öö" (1997), ,,Sinine" ja ,,A travers" (1998) Esimene orkestriteos ,,Sula" (1999) 9.Timo Steiner (sünd. 1976) Looming: ``Kaini järltulijad" (2000) teos Poogenklaveri Ansamblile. Kantaat ,,Fuugamust" (1999) ``Jois Us" (2000) Lühiooper ,,Kosjas" (2004) ``OP! - variatsioonid" 7. Laul, mille saatel süüdatakse laulupeo tuli.(laul, autor, mille puhul see tehti.)