Ka uus riigikantsler ei soovinud Saksaga liituda. 1938 viis Saksa väed Austriasse. 3. Sudeedimaa hõivamine Müncheni kokkulepete alusel 4. Hispaania kodusõda 1936 loodi Hisp. rahvarinne, mis võitis parlamendi valimised. Loodi rahvarinde valitsus. Sõjavägi polnud sellega rahul, toimus mäss, sest kardeti muutuda kommunistlikuks riigiks. Mässajate poolt loodi rahvuslik kaitse, mille eesotsas oli Franco. Omavahel olid vastaseisus: Rahvarindevalitsus (toetasid NL, vabataht.) ---- Rahvuslik kaitse (toet. Saksa ja Itaalia) 1938 NL vähendas oma abi vabariiklastele. Franco võitis. 5. Etioopia vallutamine Itaalia poolt 6. Mandžuuria vallutamine Jaapani poolt, jne. Tähtis on põhjendada, kuidas valitud sündmus oli kriisisituatsiooniks (milline konflikt oleks võinud tekkida või tekkis) 6. Agressorite bloki kujunemine? Mis tingis Jaapani muutumise agressorriigiks ja tema
õiguses. See tähendab vaidluse lahendamist rahumeelselt ja kohtu kaudu, hoidmist 5 vägivallategudest ning õiguse piirides kinni pidamist. Õigusemõistmises tuli õigus leida, mis juba oli Dike näol olemas [Luts 1997, lk 48]. Soloni (u. 640-560 e. Kr.) järgi on seotud õigus vägivallaga, mis on õiguse elluviimiseks vajalik. Õiguse eesmärk on rahu ja korra loomine ning see saab õnnestuda üksnes tõhusas vastaseisus neid ohustavatele jõududele [Ibid., lk 49]. Esmased sõnastatud õiguslikud lausumised sisalduvad juba mitmeid hilisemale õigusfilosoofilisele mõttele olulisema momente [Luts 1997, lk 49] : 1. On olemas loomulik õigus, mida inimene on võimeline tunnetama. 2. Inimlik kord on õiguspärane kord ja vastandub niisugusena mõistuseta looduse vajaduse- ning vägivallakorrale. 3. Inimlik tunnetus loomulikust õigusest võib sellest tegelikult kõrvale kalduda. 4
Eesmärk oli vähendada tööpuuduse taset mõnes piirkonnas, näiteks Itaalia lõunaosas, ning parandada töötajate elamistingimusi ja saada juurde kvalifitseeritud tööjõudu. Pärast liikmesriikide ekspertide, ametiühingute ja tööandjatega konsulteerimist esitas Euroopa majandusühenduse komisjon kümne punktilise ühismeetmeprogrammi. Prantsusmaa ja Saksamaa olid eriti vastu kavatsusele anda üle kutseõppele vastutuse ühendusele. Muutused vastaseisus leebusid, kui 1969 aastal Haagis toimunud tippkohtumisel sotsiaalpartnerite kaasamisel sotsiaalprobleemide lahendamisel nähti kutseharidust ja koolitust. Yom Kippuri sõda (1973) ja majanduskriis tugevdas seda suundumust. 2000 aasta Lissaboni strateegia lahutamatu osa olid haridus ja koolitus eelkõige seoses sotsiaalse kaasatuse, ühtekuuluvuse, liikuvuse, tööalase konkurentsivõime ja konkurentsivõime edendamisega
Jumala asemikud maa peal, kes istuvad Jumala troonil, vaid Jumal ise nimetab neid jumalateks... Ilma kuningata oleks rahvas vaid peatu rahvahulk... kuningad on seaduste autorid ja tegijad, mitte seadused ei tee kuningaid." Kuningas oli olemas juba enne parlamenti, seaduseid ja omandit, seetõttu on kuningas kõik need asjad rahvale andnud. Seadused ei tee kuningat. Kuningas teeb seadused. Oliver Cromwell (1599-1658) valitses Inglismaad, Sotimaad ja Iirimaad alates 1653 kuni surmani. Vastaseisus kuninga ja parlamendi vahel oli parlamendi poolel. Parlamendis alguses 1628-1629 taotles hääleõiguse andmist kõigile meestele. 1640ndatel aastatel teravnes vastuolu kuningas Charles I ja Inglise parlamendi vahel (tärkav keskklass ja maa-aadelkond). Cromwell oli 43. aastaselt, ilma igasuguse sõjaväelise kogemuseta, liitunud armeega, kuid militaarselt andeka mõtlejana töötas ta välja süsteemi, kuidas ratsaväge lahingu käigus kiirelt ümber paigutada. See tõi edu.
annaabi.ee 
