Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vastasasuva" - 5 õppematerjali

Hiiglaste Tee
7
odp

Hiiglaste Tee

Hiiglaste tee Hiiglaste tee On looduslik hiigelsuurte mõõtmetega astmestik,mis viib merre. Asub Põhja-Iirimaal 1986.aastal kanti Hiiglaste tee UNESCO maailmapärandi loendisse Kaart Kuidas tekkis? Gröönimaa läänekallas eraldus Kanadast ca 80 miljonit aastat tagasi,kuid kagukallas oli kindlalt kinnitatud vastasasuva Briti saarte loodekalda külge. Umbes 20 miljonit hiljem hakkasid ka need rannikud eralduma ja suuremad vulkaanid paiknesid seal,kus praegu on saared Skye,Ruhm,Mull jaa Arran jpt. Eripära Iirimaa Legend Ainus Iirimaa kivine vaatamisväärsus Pildid Kasutatud kirjandus http://www.annaabi.ee/Hiiglaste+tee-m70.html http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel841 https://www.google.ee/search?hl=et&authuser=0&q http://www

Geograafia → Aerofotogeodeesia -...
7 allalaadimist
Hiiglaste tee lühireferaat
3
doc

Hiiglaste tee lühireferaat

Aga veel 18. sajandi lõpus oli doktor Samuel Johnson öelnud, et Hiiglaste tee "väärib küll vaatamist, aga mitte vaatama tulekut". 1986. aastal kanti Hiiglaste tee UNESCO maailmapärandi loendisse. Põhja-Atlandi ookeani tekkimise algusaegadel, kui eraldunud mandrite vahele tekkinud Põhja-Atlandi ookean juba olemas oli, vormiti selle servi ikka ja uuesti ümber. Gröönimaa läänekallas eraldus Kanadast ca 80 miljonit aastat tagasi, kuid kagukallas oli kindlalt kinnitatud vastasasuva Briti saarte loodekalda külge. Umbes 20 miljonit aastat hiljem hakkasid ka need rannikud eralduma ja suuremad vulkaanid paiknesid seal, kus praegu on saared Skye, Rhum, Mull jaa Arran, sotimaal Ardnamurchen Point'is ja samuti lõuna pool Iirimaal Slieve Gulluion'is, Carlingford'is ja Mourne'is. Need vulkaanid võisid oma hiilgeajal pakkuda suurepärast vaatepilti, kuid tähtsaimaks märgiks sellest sündmusest on basaldiväljad. Basalt tekib eriti tulisest ja vedelast laavast, mis voolab

Geograafia → Geograafia
50 allalaadimist
LÄÄNERINDEL MUUTUSETA Erich Maria Remarque
54
docx

LÄÄNERINDEL MUUTUSETA Erich Maria Remarque

Paul rääkis talle asja palju paremas valguses, kui ta tegelikult läbi oli elanud. Ta ei tahtnud ema veelgi rohkem muretsema panna. Paul sai õelt teada, et ta emal on jälle vähk. Paul läks piirkonna komandantuuri, et ennast registreerida. Tänaval kohtas ta majorit. Major oli Pauli peale vihane. Koju jõudes viskas Paul univormi nurka ja pani ülikonna selga. Emale meeldis, kui Paul erariideid kandis, isale meeldis aga univorm rohkem. Paul istus vastasasuva kõrtsi aias kastanite all, ta ees oli kruus õlut. Tema arust oli seal hea ja ta armastas sedaviisi istuda. Aga inimestega oli tal raskusi. Ainus, kes ei pärinud, oli ta ema. Isaga oli teisiti, ta tahtis Pauli rindekogemusi kuulda. Paraku ei saanud ta isa aru, et on asju, mida Paul ei saanud rääkida. Tänaval kohtas Paul oma saksa keele õpetajat, kes päris rinde kohta. Ta viis Pauli oma lemmikkõrtsi. Seal koheldi Pauli nagu kangelast. Ta

Kirjandus → Kirjandus
87 allalaadimist
Müüritiste ladumine
36
pdf

Müüritiste ladumine

Paekivi vundament ja keldriseinad laotakse nn. "kahe poolega" müürina, s. o. välimisteks ja sisemisteks pindridadeks kasutatakse kive , mille pikem serv on enam-vähem sirge, ja kivivahe täitmiseks kasutatakse väiksemaid kive ja kivikilde. Iga kihi ladumiseks valitakse võrdse paksusega kivid , kusjuures järgmise kihi pindridade kivid peavad katma all asuva rea püstvuuke. Vundamendi (seina) lõhkivajumise vältimiseks peavad ühe kihi pindrea kivid siduma teise, vastasasuva pindrea kive. Vundamendi rajamisel erinevatele kõrgustele tuleb ladumist alustada madalamatest kohtadest, minnes ühelt sügavuselt teisele üle astmetega. Astme kõrguse ja pikkuse suhe võib tiheda pinnase puhul olla kuni 1:1, kusjuures astme kõrgus ei tohi ületada 1 m, mittetiheda pinnase puhul 1:2 ja astme kõrgus kuni 60 cm. Ladumise käigus tuleb keldriseina all olev taldmik katta isoleerimiskihiga , mis tuleb teha vastavalt projektile. 7.5

Ehitus → Hooned
425 allalaadimist
Eesti raha 1918-2011
42
pdf

Eesti raha 1918-2011

Taigeri kavand 500 krooni. 1-kroonise kupüüri esiküljel on kujutatud Eesti rahvusliku kunsti suurkuju Kristjan Rauda ning tagakülge ehib vaade toompea kindlusele. 2-kroonilistel näeme embrüoloogia rajajat Karl Ernst von Baeri, kelle sidemeid Eestimaaga ilmestab ka rahatähe tagaküljel kujutatud Tartu Ülikooli peahoone. 5-kroonine rahasedel on pühendatud maletaja Paul Keresele, kelle portree ehib esikülge, tagaküljel on vaade tema sünnilinnale Narvale koos vastasasuva Jaanilinna (Ivangorodi) kindlusega. Eesti rahvusliku ärkamisaja suurkuju ning rahvaluulevaramu looja Jakob Hurt on jäädvustatud 10-kroonisel pangatähel, mille tagakülge ehib Tamme-Lauri tamm. Kirjanik Anton-Hansen Tammsaare vaatab meid 25-krooniselt rahalt, mille tagaküljel sümboliseerib tema loomingu mõtet kirjaniku sünnipaik. 50-kroonisel rahatähel on Eesti helilooja, koorijuhi ja organisti Rudolf Tobiase portree ning tagaküljel meie ooperi-ja balletiteater Estonia

Majandus → Majandus
40 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun