nende omavahelistest suhetest. 1) Semantika tähenduste uurimine (tähendussüsteem) 2) Fonoloogia häälikute struktuuri uurimine (häälikusüsteem) 3) Leksikon ehk sõnavara kinnistunud sõnade allsüsteem 4) Morfoloogia sõnade sisestruktuuri allsüsteem 5) Süntaks lauseehituse allsüsteem Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks on vormilised allsüsteemid, mille üksustel on olemas materiaalne fonoloogiline vorm (keeleline vorm). Selle vastandpooluseks on tähendus ehk semantiline allsüsteem (tähendus on vastuvõtja tõlgendusprotsessi tulemus). Keelesüsteemi avatus Suhtlussüsteemid jagunevad avatuteks ja suletuteks selle järgi, kas märkide arv nendes on piiratud v mitte. Ainult loomulikud keeled on avatud süsteemid. (Sõnu on võimalik juurde luua, sõnad on mitmetähenduslikud.) Avatud süsteemi tähtis omadus on loovus. uusi märke võib moodustada vastavalt vajadusele
Allsüsteemi struktuuri moodustavad vastavad üksused ja nende omavahelised suhted. Ühes allsüsteemis võib olla mitmesuguseid üksusi, samuti võivad ühed ja samad üksused kuuluda erinevatesse allsüsteemidesse. Nt on fonoloogia üksused foneemid /k/ või /a/, leksikoni üksused sõnad (kala). Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks on vormilised allsüsteemid, mille üksustel on olemas materiaalne fonoloogiline vorm (keele- või keeleline vorm). Keelelise vormi vastandpooluseks on tähendus ehk semantiline allsüsteem. Tähendusel endal kuuldav või nähtav substants puudub. Tähendust ei ole tegelikult olemas, see ei ole materiaalne objekt. Tähendus realiseerub mingi vormilise allsüsteemi (leksikon) kaudu, tähendusest ja häälikulisest vormist koosnevate sümbolitena. Mittemateriaalne tähendus <-> materiaalne vorm (on teineteisest lahutamatud). Tähendussüsteem on samuti struktuurne.
Ühes allsüsteemis võib olla väga mitmesuguseid üksusi, samuti võivad ühed ja samad üksused kuuluda erinevatesse allsüsteemidesse. Nt fonoloogia üksused -> foneemid. Leksikoni üksused-> sõnad. Morfoloogia üksused -> sõnad ja morfeemid. Süntaksi üksused -> laused, fraasid ja sõnad (peasõnad koos laienditega). Vormilised allsüsteemid fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks. Nende üksustel on olemad materiaalne fonoloogiline vorm. Keelelise vormi vastandpooluseks on tähendus ehk semantiline allsüsteem. Tähendus ei ole materiaalne objekt, tähendust kui sellist ei olegi tegelikult olemas. Realiseerub mingi vormilise allsüsteemi kaudu, tähendusest ja häälikulisest vormist koosnevate sümbolitena. Tähenduse põhiüksust on võimatu määratleda tema mittemateriaalsuse tõttu. Mittemateriaalsus ei tähenda aga, et tal puudub struktuur (on struktuurne).
Ühes allsüsteemis võib olla väga mitmesuguseid üksusi, samuti võivad ühed ja samad üksused kuuluda erinevatesse allsüsteemidesse. Nt fonoloogia üksused -> foneemid. Leksikoni üksused-> sõnad. Morfoloogia üksused -> sõnad ja morfeemid. Süntaksi üksused -> laused, fraasid ja sõnad (peasõnad koos laienditega). Vormilised allsüsteemid fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks. Nende üksustel on olemad materiaalne fonoloogiline vorm. Keelelise vormi vastandpooluseks on tähendus ehk semantiline allsüsteem. Tähendus ei ole materiaalne objekt, tähendust kui sellist ei olegi tegelikult olemas. Realiseerub mingi vormilise allsüsteemi kaudu, tähendusest ja häälikulisest vormist koosnevate sümbolitena. Tähenduse põhiüksust on võimatu määratleda tema mittemateriaalsuse tõttu. Mittemateriaalsus ei tähenda aga, et tal puudub struktuur (on struktuurne). Sageli kujutatakse keele viie allsüsteemi suhteid hierarhilise tasandite süsteemina, milles
1968- 1969 aastal puhkes valla tõeline uimastiepideemia, millega kaasnes kuritegevuse ohjeldamatu tõus. 15 – 35 aastaste elanike hulgas oli narkomaania kõige sagedasemaks surma põhjuseks. Uimasite kõrvale tekkis india päritoluga religioossete ja filosoofiliste õpetuste levitamine. Selle kõrvale veel hipide Jeesuse kultus (Andrew Lloyd Webberi ja Tim R ice’I rock oop er “Jesu s ch rist S u p erstar”). Hipide vastandpooluseks olid pahempoolsed äärmuslased, noored anarhistid ja musta vähemuse sõjakad esindajad. Aktiivsusega paistis silma noorsoogrupp, mis sageli kaldus huligaansusesse ja kuritegevusse. N iisu gu sed olid am eerika “põrguinglid” ja inglise tsiklijõugud. Saksamaal nimetati neid rocker’iteks. Need olid enamuses väikese hariduse ja piiratud silmaringiga töölisnoored. Hipide liikumisega peaaegu üheaegselt kerkis esile mõiste underground (maa-alune).