Rollid järjestuvad kaasneva staatuse alusel hierarhiasse. Sotsiaalsed erisuste mõju ühiskonna stabiilsusele Kihitus toob kaasa inimgruppide eristumise üksteisest. Inimgruppide eristumine: * Varanduslikult * Rahvuslikud * Usulised * Soolised * Vanuselised jne.... Mitmekesisus mängib positiivset rolli, see rikastab ja pakub uudseid arenguteid. Samas on ühiskonna stabiilsuse huvides oluline, et mõni erinevus ei kasvaks nii suureks, et jagab inimesed vastandlikesse leeridesse. Niisugune olukord on kujunenud näiteks Iisraelis, kus usuline kuuluvus varjutab kõik teised sotsiaalsed tunnused, nagu päritolu, varanduslik ja perekondlik seisund, maailmavaatelised väärtused ja elulaad. Ohtlik on ka situatsioon, kus mitu erinevat lõhet kattuvad ja üksteist võimendavad. Näiteks võib etniline vähemus elada koos ühes piirkonnas, mis on samas ka majanduslikult mahajäänud.
enam suurlinnaline eluviis. 1840.aastatel avaldati teooriaid, mille järgi uue ühiskonna loomisel tuleb lähtuda teadusest tekkisid teadusliku kommunismi ideed. Wilhelm Weitlingi arvates alustab revolutsiooni kaltsakproletariaat, kellel pole midagi kaotada; revolutsioon algab stiihilise ülestõusuna partisanisõja vormis, vägivald on seejuures paratamatu. Saksa mõtlejad Karl Marx ja Friedrich Engels panid aluse marksismi teooriale. Marksismi teooria kohaselt jaguneb ühiskond vastandlikesse klassidesse. On 5 ühiskondlik-majanduslikku formatsiooni: 1) ürgkogukondlik kord, mil puudus veel klassidesse jagunemine 2) orjandus (orjapidajad ja orjad) 3) feodalism (feodaalid ja talupojad) 4) kapitalism (kapitalistid ja proletariaat) 5) sotsialism, mille kõrgeim staadium on kommunism e. klassideta ühiskond. Selle teooria kohaselt areneb ühiskond paratamatult kommunismi suunas. Marxi teooria ei
Eristumise alused võivad olla mitmesugused: · varanduslikud · regionaalsed (sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel); · rahvuslikud · ideoloogilised (sh usulised). Tõenäoselt soostub valdav osa inimestest tõsiasjaga, et erinevuste olemasolu ühiskonnas on normaalne. Mitmekesisus mängib positiivset rolli, see rikastab ja pakub uudseid arenguteid. Samas on ühiskonna stabiilsuse huvides oluline, et mõni erinevus ei kasvaks nii suureks, et jagab inimesed vastandlikesse leeridesse. Niisugune olukord on kujunenud näiteks Iisraelis, kus usuline kuuluvus varjutab kõik teised sotsiaalsed tunnused, nagu päritolu, varanduslik ja perekondlik seisund, maailmavaatelised väärtused ja elulaad. Ohtlik on ka situatsioon, kus mitu erinevat lõhet kattuvad ja üksteist võimendavad. Näiteks võib etniline vähemus elada koos ühes piirkonnas, mis on samas ka majanduslikult mahajäänud.
Kuid vähesed aktsionärid küsivad, kas me sellist aktsiaseltsi tahtsimegi. Parlament ja ettevõtte nõukogu peavad lisaks üldiste eesmärkide seadmisele määrama ametisse tegevjuhid ning nende tegemiste üle valvama. Parlamendis sünnivad otsused selgelt eristuvate rühmade kokkuleppel. Ka äriettevõtete nõukogudes ollakse tihti erinevatel seisukohtadel, kuid harva jagunetakse vastandlikesse parteidesse. Kui see tõesti juhtub, siis üks pool enamasti lihtsalt müüb oma osaluse. 1.3.5. Riigipoolne sekkumine Riik peab tahes-tahtmata oma funktsioone täitma. Ühiskond vajab teatud kindlust, teatud “mängureegleid”. Majandus saab ju normaalselt funktsioneerida vaid siis, kui lepinguid täidetakse. Juba turumajanduse klassik Adam Smith õpetas, et korra tagamine eeldab
annaabi.ee 
