Kuidas see mõjutas psühhofüüsika varasemaid eeldusi? Tooge näiteid signaalide avastamise teooria kohase käitumise kohta igapäevaelust (võttes arvesse tasuvusmaatriksi kujunemist)! Kuidas saaks signaaliavastamisteooria ja tasuvusmaatriksi eeldusi rakendada õppimise kontekstis (ülikoolis ja/või koolis)? · Eristatakse sensoorset tundlikkust ja vastamiskallet (e. vastamishälvet (response bias). (vastamiskalle ingl k `bias'- tähendab teatud vastuste eelistamist, kuigi stiimuleid pole muudetud) · Avastamiskatses esitatakse osal juhtudel (nt pooltel) stiimuleid, osal aga mitte. Lähtudes statistiliste otsustuste teooriast tekib 2 tüüpi õigeid vastuseid: > tabamused (hits) & >õiged hülgamised (correct rejections); ning 2 tüüpi vigu: >möödalasud (misses) &
absoluutläve (dB) väärtus. Millise kujuga on joonis? Kas helivajuste absoluutne lävi on kõigi helikõrguste korral sama? Kas kõrgeid ja madalaid helisid hakkate kuulma sama valjuse korral? Kumma korral on vajalik valjem heli, et see oleks tajutav? 4. Kuidas kujuneb äratasuvusmaatriks (signaali avastamise teooriast)? Kaasaegne psühhofüüsika e. signaalide avastamise teooria (100 aastat hiljem) ·Eristatakse sensoorset tundlikkust ja vastamiskallet (e. vastamishälvet (response bias). (vastamiskalle ingl k `bias'- tähendab teatud vastuste eelistamist, kuigi stiimuleid pole muudetud) ·Avastamiskatses esitatakse osal juhtudel (nt pooltel) stiimuleid, osal aga mitte. Lähtudes statistiliste otsustuste teooriast tekib 2 tüüpi õigeid vastuseid: vt joonis! >Tabamused (hits) & >Õiged hülgamised (correct rejections); ning 2 tüüpi vigu: >Möödalasud (misses) & >Valehäired (false alarms) 5
Suur hulk meenuvaid mälestusi 10-30 eluaasta vahel, eriti 15-25. meenutamise muhku pole leitud noorematel kui 30 aastat, harva 40 aastastel. Vanematel inimestel alati. Muhk paikneb just neis aastates sest siis kogetakse palju uusi kogemusi – esmakordsed kogemused jäävad paremini meelde. 4.2. Pealtnägijate tunnistused ja mälu Kuidas on pealtnägijate tunnistuste uurimine aidanud mäluvigade ja –moonutuste tekkimise iseloomu uurida? (nt Loftuse jt eksperimentides) - Vastamiskalle – mäletatakse sündmuseid mis vaatavad pigem ootustele - Mitteteadvustatud ülekanne – tuntakse näo järgi ära inimene kes ei ole tegelikult süüdi vaid on muul põhjusel tuttava näoga. - Loftuse eksperimendid – tulemusi mõjutavad suunavad küsimused. Samuti varjutavad ja lõhuvad esialgsed mälestused, hiljem on neid raske tagasi saada. - Vanemad inimesed usuvad tihedamini valemälestusi, nooremad kahtlesid. Miks on tunnistused/mälestused sageli ekslikud
- Väga eredate nn ’välklamimälestuste’ kohta pole selge kas ja mis põhjusel need muudest mälestustes eristuvad. Tõenäoliselt on tegemist sügavama semantilise kodeerimisega ning ka korduvastmeenutamisest tekkinud muljega et need on käepärased ja õiged Pealtnägijate tunnistused Pälvinud uurijate tähelepanu kuna on eluliselt tähtis saada vüimalikult õigeid tunnistusi. Tunnistusi mõjutavad asjaolud: - Vastamiskalle mille puhul ’mäletatakse’ sündmustest seda mis vastab pigem ootustele kui tegelikkusele - Mõjutab vägivaldsus situatsioonis – ei mäleta hästi detaile mis eelnesid vägivaldsele episoodile - Mitteteadvustatud ülekanne – ’tuntakse’ näo järgi ära inimene, kes ei ole tegelikult süüdi vaid kelle nägu on tuttav mingil muul põhjusel - E.Loftuse uuringutest – tugevalt mõjutavad tunnistusi hilisemad suunavad küsimused.
annaabi.ee 
