ületab 15 mm, siis X-kujuliselt. 1.7 Põkkliide Katteliite puhul paiknevad keevitatavad elemendid paralleelselt ning katavad üksteist osaliselt. Üle 3 mm paksuste detailide gaaskeevitamisel ei ole katteliidet soovitatav kasutada, sest suurte sisepingete tõttu tekivad märgatavad deformatsioonid, mis jäiga kinnituse korral võivad põhjustada pragusid. 1.8 Katteliide Vastakliite e. T-liite puhul ühendatakse ühe detaili ots teise detaili külgpinnaga. Kasutatakse jäikusribide, sõlmplaatide, torustikumuhvide jne keevitamisel. 1.9 Vastakliide e. T-liide Nurkliiteks nimetatakse liidet, mille puhul liidetavad detailid paiknevad teineteise suhtes täisnurga või väiksema nurga ja keevitatakse piki ühist serva. 1.10 Nurkliide Otsliide
Põkkliite puhul on liiteelemendid ühes tasa- või mingis muus pinnas. Kuni 2 mm paksuste detailide põkk-keevitamisel asetatakse detailid tihedalt, kalduservamata kokku või ääristatakse servad ja keevitatakse ilma lisatraadita. 2...4 mm paksusi detaile ei kalduservata, kuid detailide vahele jäetakse pilu. Üle 5 mm paksuste detailide põkk - keevitamisel servatakse liite ääred kaldu. 5...15 mm paksused detailid servatakse V-kujuliselt, kui aga paksus ületab 15 mm, siis X-kujuliselt. Vastakliite e. T-liite puhul ühendatakse ühe detaili ots teise detaili külgpinnaga. Kasutatakse jäikusribide, sõlmplaatide, torustikumuhvide jne keevitamisel. Nurkliiteks nimetatakse liidet, mille puhul liidetavad detailid paiknevad teineteise suhtes täisnurga või väiksema nurga ja keevitatakse piki ühist serva. 27
ühenduselementide (needid, keevisliited) purustamise teel. 2. Keevisliidete elementaararvutus: põkk-,katte- ja vastakliide. Põkkõmblused purunevad normaal- ning nurkõmblused (katte- ja vastakliited) tangensiaalpingeist. *Pikkele töötavate liidete arvutus: , kus -lubatavad pinged õmblustes, l-õmbluse pikkus. *Lõikele töötava põkkõmbluse arvutus: *Vastakliite arvutuse põhimõte: Vastakliites tekib lõikepinge jõududest Fa ja Fq. Fq tekitab õmbluses paindemomendi T=Fq*h Summaarsed nihkepinged õmbluses siis: 3.Punktkeevisliite arvutus. Liite tugevus sõltub keevispunkti läbimõõdust. Lõiketingimus: Väljarebimistingimus: Keevituspunkti läbimõõt kui s=< 3 mm,siis d=1,25*s+4 mm ja kui s>3 mm, siis d=1,55*s+5mm 4. Joot- ja liimliidete elementaararvutus. F - liitele mõjuv jõud, A-liitepind, [T]l - lubatav nihkepinge,
..135º). Kuni 3 mm paksuste detailide põkkkeevitamisel asetatakse detailid kokku kalduservamata, (vahe lehepaksuse ulatuses ja traageldatakse) või siis ääristatakse servad ja keevitatakse ilma lisatraadita, kuid detailide vahele jäetakse pilu. Üle 5 mm paksuste detailide põkkkeevitamisel servatakse liite ääred kaldu. Katteliide (0...5º) (b) (ebasoovitatav liide), kus detailide servad on üksteise peal paralleelselt. Vastakliite (c) puhul ühendatakse kuni 3 mm paksusi detaile. Vastakliite puhul ühendatakse ühe detaili ots teise detaili külgpinnaga. Nurkliide (d) on liide, mille puhul liidetavad detailid paiknevad teineteise suhtes nurga all (30...135º) ja keevitatakse kokku piki servi. Õhukeste detailide gaaskeevitamisel on laialt levinud otsliited (0...30º) (e), mille korral liidetavad detailid puutuvad kokku külgpindu pidi ning keevitamisel ühendatakse kohakuti asuvad servad.
7. Põkkliide 10 Katteliite puhul paiknevad keevitatavad elemendid paralleelselt ning katavad üksteist osaliselt. Üle 3 mm paksuste detailide gaaskeevitamisel ei ole katteliidet soovitatav kasutada, sest suurte sisepingete tõttu tekivad märgatavad deformatsioonid, mis jäiga kinnituse korral võivad põhjustada pragusid. Sele 1. 8. Katteliide Vastakliite e. T-liite puhul ühendatakse ühe detaili ots teise detaili külgpinnaga. Kasutatakse jäikusribide, sõlmplaatide, torustikumuhvide jne keevitamisel. Sele 1. 9. Vastakliide e. T-liide Nurkliiteks nimetatakse liidet, mille puhul liidetavad detailid paiknevad teineteise suhtes täisnurga või väiksema nurga ja keevitatakse piki ühist serva. Sele 1. 10. Nurkliide