3) Vatsakeste diastol – (kojad juba varem diastolis) vatsakeste seinad lõtvuvad, rõhk langeb neis nulli. Suurtes veresoontes on aga rõhk kõrgem. Aordis süstoli ajal tõuseb rõhk 120-130-ni (süstoonne rõhk). Veri püüab tagasi vatsakestesse voolata, aga ei saa – poolkuuklapid sulguvad tagasi voolata üritava vere tõttu. Poolkuuklappide sulgumine tekitab heli. Seda heli kutsutakse südame teiseks ehk diastoolseks tooniks. Teine toon tekib diastoli algul. (Esimene toon tekib vastakeste süstoli algul atrioventikulaarklappide sulgumisest!!! Esimest tooni kutsutakse süstoonseks tooniks) Diastoli ajal liigub veri aga südamesse tagasi, sest südames on diastoli ajal rõhk madalam kui suurtes veresoontes. Kodadesse hakkab voolama kohe pärast seda, kui kodade süstol läbi saab. Kojad täituvad järk-järgult verega. Rõhk nendes muutub kõrgemaks rõhust vatsakestes. Ühel hetkel avanevad atrioventikulaarklapid. Veri hakkab voolama vatsakestesse. See
infarkt Südameõõs on vaheseinte abil jagatud kaheks pooleks parem pool (venoosne veri) ja vasak pool (arteriaalne veri), ning kumbki pool omakorda kaheks ülemised osad on kojad, alumised on vatsakesed. Välispinnal on kodade ja vatsakeste piiril näha pärgvagu; vatsakeste vahel eesmine ja tagumine vastakestevaheline vagu. Kumbki koda koosneb sileda sisepinnaga päriskojast ja lisaruumist südamekõrvakesest, mille sisepinnal on harilihased. Vastakeste sisepinnal on lihaspõrgad ja näsalihased, millelt algavad kõõluskeelikud klapihõlmadele. Südamekambritega ühenduvad veresooned: · vasak koda sisenevad 4 kopsuveeni 2 vasakust, 2 paremast kopsust · vasak vatsake väljub aort, mis algul suundub üles, siis moodustab kaare, millest algavad arterid pea, kaela ja ülajäseme varustamiseks · parem koda sisenevad 2 õõnesveeni ülemine ülakehast ja alumine alakehast ning pärgurge südame veenid
Südame klapid Hõlmased klapid e atrioventikulaarklapid – kodade-vatsakeste klapid, mis tagavad vere ühesuunalise liikumise südames ja veresoontes o Kahehõlmane klapp - mitraalklapp asub vasaku koja ja vatsakese vahel o Kolmehõlmane klapp – asub parema koja ja vatsakese vahel Veri lükkab klapid lahti ja veri pääseb vatsakestesse, seejärel lükatakse hõlmad kinni ja veri tagasi ei pääse Poolkuuklapid – asuvad vastakeste ja südamest väljuvate suurte veresoonte vahel ning takistavad vere tagasivoolamist südamesse. o Vasaku vatsakese ja aordi vahel o Parema vatsakese kopsuarteri vahel Südame ealised iseärasused 1) Looteeas: mõlema koja vahel on ühendus ovaalakna kaudu – pärast sündi kasvab see kinni, hiljemalt 7nda elukuu alguseks; kui ei kasva, hakkab venoosne ja arteriaalne veri segunema.
Südame klapid: Hõlmased klapid e atrioventikulaarklapid – kodade-vatsakeste klapid, mis tagavad vere ühesuunalise liikumise südames ja veresoontes o Kahehõlmane klapp - mitraalklapp asub vasaku koja ja vatsakese vahel o Kolmehõlmane klapp – asub parema koja ja vatsakese vahel Veri lükkab klapid lahti ja veri pääseb vatsakestesse, seejärel lükatakse hõlmad kinni ja veri tagasi ei pääse. Poolkuuklapid – asuvad vastakeste ja südamest väljuvate suurte veresoonte vahel ning takistavad vere tagasivoolamist südamesse. o Vasaku vatsakese ja aordi vahel o Parema vatsakese kopsuarteri vahel Südame ealised iseärasused 1. Looteeas: mõlema koja vahel on ühendus ovaalakna kaudu – pärast sündi kasvab see kinni, hiljemalt 7nda elukuu alguseks; kui ei kasva, hakkab venoosne ja arteriaalne veri segunema. 2
annaabi.ee 
