mööndusi mehele, keda ta armastas, sattudes selle tõttu vanglasse. PROBLEEMID: · Sir Alfred Douglase lõbujanu ja soov elada Oscar Wilde'i kulul. · Ajastule omane homoseksuaalsuse hukkamõist ning O. Wilde'i vangisattumine. · Eemaldumine ühiskonnast ning tunne, et kõik sõbrad on pärast vanglasse sattumist selja keeranud. SISUKOKKUVÕTE: Tegemist on südantlõhestava kirjaga kirjanik Oscar Wilde'ilt oma armastatule, sir Alfred Douglasele. Kiri pajatab mehe vastakatest tunnetest ning kibestumusest armukese vastu, kuna viimane oli tema elu pea peale pööranud, kirjaniku laostanud ning sellest kõigest võitjana välja kõndinud. Kirjatükk peegeldab Oscar Wilde'i pettumust kogu maailma suhtes ning tunnet, et sõbrad on ta reetnud, pöörates talle selja. Teos laseb meil heita pilgu maailma parima kirjaniku kõledasse ellu vanglas ja maalib pildi sir Douglase tõelisest iseloomust ning suutmatusest tema võludele vastu panna.
murda süüdistatava tahet, siis lasti käiku vägivald ja piinamine. Piinakambri riistastik oli üpris kesine: peksu- ja venituspink, nuudid. Sagli piinati vee ja näljaga. Pärast piinamist ravis arst haavad jällegi terveks, sest tuleriidal pidi ketser olema vigastusteta. KOHTUOTSUS Inkvisiitorid kas võitsid või jäid kaotajaks. esimesel juhul oli süüdistatav andnud neile vajalikud vastused, tunnistanud ennast süüdi, taganenud oma vastakatest vaadetset, leppinud kirikuga. Teisel juhul oli süüditatav jäänud kindlaks oma süütusele. Tegelikult ei mõistnud inkivsitsioon oma ohvreid õigeks. Parimal juhul määrati kohtuotsuses, et süüdistus pole tõendatud. See aga tähendas, et seda võidakse tõendada kunagi tulevikus. Enamus juhtudel saadeti inimene tuleriidale. Üks kuulasmaid inkvisitsiooni ohvreid oli Jeanne d`Arc. Ta oli prantsuse rahvuskangelanna, kes inkvisitsioonitribunlai poolt surma mõistetuna hukkus tuleriidal 30
5) Temale näib abstraktse mõtlemise õpetamine mõttetu, kuna see tuleb inimesel juba loomupäraselt välja, kellel paremini, kellel halvemini. Kõik muu on liigne. Vastavalt oma mõtlemisvõime tasemele tuntakse kas häbi, et ei osata seltskonnas oma mõttekäikudega välja paista, või võltsi uhkust, kuna abstraktsus on ,,liiga lihtne". 6) Kultuurne inimene ei lase ennast kammitseda ühiskonnas/seltskonnas olemise traditsioonidest, ta paneb välja kõik, mis tal pakkuda on ning ei hooli vastakatest arvamustest. Ta tunnistab, et ülistab abstraktset mõtlemist ja ei häbene, et see on temale ja ka paljudele teistele midagi kõrget ja mõistmatut. Ajalehtedes oleva satiiri näeb ta läbi, kuna see on enamasti kliseelik püüdlus kõrge abstraktse väljendusviisi poole. 7) Lihtrahva meelest on mõrvari olemus jagamatu, temast ei saa lahutada konkreetset fakti, et ta on tapnud. Peamine põhjus, miks suurtes gruppides peljatakse abstraktset mõtlemisviisi, on selle lihtsus ja keerulisus
ristisõja. Uueks piiskopis siin sai Albert, kes vägivalla teel sai kõik idakalda paganad ristiusku pöörata. Albert rajas ka 1201.a. Riia linna. Vallutatud maad pühendas ta neitsi Maarjale – sellest ka Eesti=Maarjamaa.. 1202 asutas ta rüütliordu ja algas Eesti alade vallutamine. 17.saj – hakati nõidasid põletama. Nõiad olid teisitimõtlejad, kirikuvastased ja posijad, k.a. vihavaenlased. Kirik ja mõisnikud kasutasid nõiaprotsesse vastakatest talupoegadest vabanemiseks ja teiste hirmutamiseks. 1730 – hernhuutlus – algasid vennaste liikumised – hävitati rahvaliku usuga seotud ohvrikohti, ehteid ja luksasju. Tekkisid vennastekogudused kes soovisid oma kogudusega lahku lüüa luterliku kiriku alt 1844-45 – suur näljahäda.. 1850 – kristlusest loobumine. Kristluse kujunemine: Kujunes Rooma impeerium. Rooma vägivallatsemine tekitas inimestes vastuolusid ja sundis neid omakorda mässama. Inimesed, kes ei näinud muud
· Alveri luule on sisutihe, tundlik ja vorminõudlik, see kätkeb endas rohkesti rahvakeele rikkusi. Tänulikkus 1965 Miks, algav päev, on argipäev su nimeks? Ma kuulutan su sekundid kõik imeks täis iluehmatust ka täna hommikul. 15 7. Eduard Vilde (1865-1933) draamalooming · Sündis Ida-Virumaal Pudiveres. · Vastakatest muljetest mõisaelus sündis teos ,,Minu esimesed triibulised" · Eduard Vilde oli meie suurim kriitilise realismi perioodi kirjanik. Tema realismi märgiks on 1896 ,,Külmale maale" · Kirjanduslikku tegevust alustas ta 17-aastaselt ja oli äärmiselt viljakas. · Ta kirjutas peaaegu kõike jutustusi, näidendeid, naljajutte, romaane. Kesiseks võib pidada ainult Vilde luuletuste kirjutamist. · Omandas hariduse Tallinnas alg- ja kreiskoolis
annaabi.ee 
