vabavastuselistest kommentaaridest ilmneda kehva ventilatsiooni teema. 3. Kui ühiselamus ei ole interneti võimalust, siis on kohatu küsida interneti kättesaadavuse kohta ühiselamus. Teadaolevaid fakte ei küsita Hea tava kohaselt ei ole ilus küsida asju, mida me juba teame. Teadaolevate asjade üleküsimine võib ärritada vastajat. Nimelise küsimustiku korral võetakse analüüsil osa andmeid vastajate baasist. Anonüümsete küsitluste puhul me ei tea, kes on vastaja, vastajagruppide eristamiseks analüüsil on vaja ankeeti lisada rohkem taustaküsimusi. Näited: Kui ankeedis on küsimus ,,Eriala ja kursus(rühm)", siis ei ole ilus küsida, kas õpingud on põhikooli või keskkooli baasil. Samas tulemuste analüüsil võib eelneva haridustaseme kasutamine anda olulist täiendavat informatsiooni. Vabavastus või loetelu Mõnede küsimuste korral tekib küsimus, kas kasutada vabavastust või pikka loetelu. Esimesel aastal võib esitada küsimuse vabavastusena
pigem rahulolematu IIIII I IIIII I IIIII I IIIII I 6 väga rahulolematu IIIIIIII 2 Arvamus puudub III III III III 3 Kokku 35 lapsevanemat Selline tulemuste käsitsi kokku võtmine ja analüüsimine on aga väga aja- ja töömahukas ning jõuab väga harva lihtsast vastuste kokku lugemisest sügavama analüüsini, mille käigus võiks uurida nt ka erinevusi vastajagruppide vahel, arvamuste omavahelist seotust või arvamuste seotust mõnede teiste näitajatega, arvamuste erinevusi eelmiste aastate tulemustega võrreldes, jms. Seetõttu on enne analüüsima asumist mõistlik andmed sisestada andmetabelisse kasutades selleks mõnd ,,ruudulise" töölehega programmi (nt MS Excel, OpenOffice.org Calc, Statistica, SPSS, jne) ning kasutada andmete analüüsimisel arvuti abi. Viimane päästab meid korduvast ja aeganõudvast andmete
pigem rahulolematu IIIII I IIIII I IIIII I IIIII I 6 väga rahulolematu IIIIIIII 2 Arvamus puudub III III III III 3 Kokku 35 lapsevanemat Selline tulemuste käsitsi kokku võtmine ja analüüsimine on aga väga aja- ja töömahukas ning jõuab väga harva lihtsast vastuste kokku lugemisest sügavama analüüsini, mille käigus võiks uurida nt ka erinevusi vastajagruppide vahel, arvamuste omavahelist seotust või arvamuste seotust mõnede teiste näitajatega, arvamuste erinevusi eelmiste aastate tulemustega võrreldes, jms. Seetõttu on enne analüüsima asumist mõistlik andmed sisestada andmetabelisse kasutades selleks mõnd „ruudulise“ töölehega programmi (nt MS Excel, OpenOffice.org Calc, Statistica, SPSS, jne) ning kasutada andmete analüüsimisel arvuti abi. Viimane päästab meid korduvast ja aeganõudvast andmete
väga rahulolematu IIIIIIII 2 Arvamus puudub III III III III 3 Kokku 35 lapsevanemat 9 Selline tulemuste käsitsi kokku võtmine ja analüüsimine on aga väga aja- ja töömahukas ning jõuab väga harva lihtsast vastuste kokku lugemisest sügavama analüüsini, mille käigus võiks uurida nt ka erinevusi vastajagruppide vahel, arvamuste omavahelist seotust või arvamuste seotust mõnede teiste näitajatega, arvamuste erinevusi eelmiste aastate tulemustega võrreldes, jms. Seetõttu on enne analüüsima asumist mõistlik andmed sisestada andmetabelisse kasutades selleks mõnd „ruudulise“ töölehega programmi (nt MS Excel, OpenOffice.org Calc, Statistica, SPSS, jne) ning kasutada andmete analüüsimisel arvuti abi. Viimane päästab meid korduvast ja aeganõudvast andmete loendamisest ning
praktiliselt kõik poisid regulaarselt uudiseid, muutub vaid see, kust neid loetakse. 2.2.2. Küsimus 4.1. Ajalehtede lugemisele kuluv aeg Lisaks regulaarsete ajalehelugejate hulgale on oluline veel see, kui palju aega ajalehelugemisele kulutatakse. Kui lugejate hulk näitab ajalehtede populaarsust, siis lugemisele kuluv aeg näitab selle kvaliteeti ja põhjalikkust. Loomulikult on need näitajad lugemise põhjalikkuse kohta järelduste tegemiseks vaid üheks võimalikuks variandiks. Eri vastajagruppide tulemuste mediaane võrreldes selgus ootuspäraselt, et vanemate klasside õpilased loevad ajalehti kauem: kui 5. klassis olid poiste ja tüdrukute vastuste mediaanid vastavalt 13 ja 20 minutit, siis 11. klassis olid need juba 20 ja 28 minutit. See tähendab, et kuigi vanematest õpilastest loeb ajalehti väiksem osa kui noorematest, siis suuremaks saades loetakse kauem ning seega põhjalikumalt. Tüdrukutest ei loe ajalehti nii suur osa kui poistest, kuid tüdrukud loevad kauem. 2.2.3
annaabi.ee 
