põhiliselt segaseisuslastest. Lenini isapoolne vanaisa Nikolai Vassiljevits Uljanov oli talupoeg Nizni Novgorodi kubermangust. Ta asus elama Astrahani, kus ta hakkas tööle rätsepana. Küpses eas abiellus ta Anna Aleksejevna Smirnovaga, kelle isa oli Marietta Saginjani andmetel kalmõkk,ning ema võib-olla venelane. Kui sündis Lenini isa Ilja Nikolajevits Uljanov, oli Nikolai Vassiljevits Uljanov juba 60- aastane. Pärast Nikolai Vassiljevitsi surma oli Ilja hooldajaks vanem vend Vassili, kes aitaski Iljal saada Kaasani ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonda astumiseks vajaliku hariduse. Pärast ülikooli lõpetamist 1854 töötas Ilja Uljanov matemaatika ja füüsika õpetajana Penza ja Nizni Novgorodi gümnaasiumides ja koolides. Alates 1869. aastast oli ta Simbirski kubermangu rahvakoolide inspektor ja direktor. 4
Ta jookseb trepist üles, võtab Agnese kaasa ja nad põgenevad. Eemalt põllult näevad nad, et mõis on leekides. 12. Agnes ja Gabriel põgenevad metsa ja kui hommikul valgemaks hakkab minema, läheb Gabriel mõisa, et sealt süüa ja Agnesele riideid otsida. Gabriel leiab sealt Agnesele poisi riided ja neil on plaan minna Tallinna ja Agnese isa üles otsida. 13. Gabrieli ema oli jõukamast perest pärit pärisori ja ta isa oli vene päritolu suurtsugu mees, kes kergemeelselt tsaar Ivan Vassiljevitsi vastu eksinud ja tema viha eest üle piiri põgenenud. 14. Siim oli röövel, kes tahtis Agnese ja Gabrieli paljaks röövida ja keda Gabriel juba varemalt tundis. 15. Gabriel ja Ivo ei olnud teineteist juba lapsest saati sallinud. Nüüd oli Gabrieli arvates sobiv aeg ära leppida ja unustada lapsepõlve tülid, aga Ivo nii ei arvanud. Kõige enam vihkas Ivo Gabrieli sellepärast, et kui nad koos mõne koerustükiga
Ta jookseb trepist üles, võtab Agnese kaasa ja nad põgenevad. Eemalt põllult näevad nad, et mõis on leekides. 12. Agnes ja Gabriel põgenevad metsa ja kui hommikul valgemaks hakkab minema, läheb Gabriel mõisa, et sealt süüa ja Agnesele riideid otsida. Gabriel leiab sealt Agnesele poisi riided ja neil on plaan minna Tallinna ja Agnese isa üles otsida. 13. Gabrieli ema oli jõukamast perest pärit pärisori ja ta isa oli vene päritolu suurtsugu mees, kes kergemeelselt tsaar Ivan Vassiljevitsi vastu eksinud ja tema viha eest üle piiri põgenenud. 14. Siim oli röövel, kes tahtis Agnese ja Gabrieli paljaks röövida ja keda Gabriel juba varemalt tundis. 15. Gabriel ja Ivo ei olnud teineteist juba lapsest saati sallinud. Nüüd oli Gabrieli arvates sobiv aeg ära leppida ja unustada lapsepõlve tülid, aga Ivo nii ei arvanud. Kõige enam vihkas Ivo Gabrieli sellepärast, et kui nad koos mõne koerustükiga hakkama said, valetas Ivo
Ja pange tähele, nõnda sünnib see, ainult mina ei näe seda, sest mina suren enne ära, mina suren varsti ära. Aga teie ei sure enne kui kõik saab sündinud, sest teie olete õnnelikum kui mina. Teil ei ole midagi, mitte midagi, aga meil on. Meil on isandad ja härrad, meil on keel ja kirjandus, meil on kõik, ainult kuningat ei ole, kuningat mitte. Aga ta tuleb, tuleb kahuritega, tuleb ratsa, valge täkuga, nagu Skobelev, tuleb..." Nii kõrgelt lendas Ivan Vassiljevitsi vaim ja pööraselt suur oli tema sõprus ja tänumeel Indreku vastu, kes oli toonud paar pudelit õlut saunalavale ja sopsis teda nüüd kuumas leilis, et ta oleks vabaks palunud poola kuningalt kogu eesti rahva, kui aga poolakatel oleks kuningas. XXVI. Aga see soe sõprus ei jahtunud päriselt väljaspool saunagi. See tuli ilmsiks Voitinski nimepäeval, mida ta pühitses Slopasevi uues korteris. Voitinski tahtis maksku mis maksab, et Indrek peaks tema nimepäevapühitsemisest osa võtma
mõistnud ennast hävitava tule eest kaitsta, mis tema rinnus äkisii põlema süttis. Aasta pärast palus Gavrilo Oru Juhani käest Maalit enese abikaasaks; kui aus mees p i d i ta seda tegema. Oru Juhan tahtis teda esimeses vihas ara tappa, aga Gavrilo palus oma süüd põlvili andeks ja tõotas Maalit eluaja käte peal kanda. Ühtlasi tunnistas ta nüüd alles, kes tema oli. Ta oli suurtsugu mees Moskva riigist, kes kergemeelselt tsaar Ivan Vassiljevitsi vastu oli eksinud ja tema viha eest üle raja põgenenud. Kodumaale ei tohtinud ta tagasi minna, sest seal ootas teda piinarikas surm. Ivani viha oli kustumatu, andeksandmist ei olnud loota. Ainus lootus viletsat elujärge parandada, oli -- leppimine sugulastega, kes Gavrilo peale ka tulivihased olid, 295 vähemalt esiotsa temast midagi teada ei tahtnud, sest Gavrilo eksimine oli tsaari viha k,a nende peale juhtinud
annaabi.ee 
