rõhtpalkidest ehitatud tarandite taolistest üksteisega liituvatest nelinurksetest ehitustest. Need asetsesid linnuse äärel ja arvatavasti olid ehitatud selle kaitseks. Nähtavasti kasutati tarandeid ka peavarjuna ja vara ulualusena, viimast tõendavad neilt kohtadelt rohkelt leitud savinõude killud. Peedu Kerikmägi oli esimene linnus Eestis, kus teostati ulatuslikumaid arheoloogilisi kaevamisi (1936 aastal H. Moora, A. Vassara ja E. Ariste juhatusel). Linnuse põhiliseks kasutusajaks on olnud I aastatuhande lõpusajandid. Linnus on maha jäetud XI sajandi paiku. Arvatavasti jäeti väike, kohaliku tähtsusega linnus maha, sest viimseil iseseisvusaja sajandeil kasutati ainult suuremaid ja tugevamaid kantse. Tahvel on informatiivne, ilusti kujundatud. 9. Elva jõe luhaniit. Niidud on puudeta või väheste puudega rohttaimedega kaetud alad.
jäänuseid pole leitud. Kindlustatud asulaks nimetatakse seda eelkõige sarnasuse põhjal teiste taoliste muististega. Iru linnus asub samas looduslikul väga järskude nõlvadega künkal Pirita 4 jõe U-kujulises käärus, mistõttu võib künkal paiknenud asulat pidada juba looduslikult väga hästi kaitstuks. Iru linnamäge on kaevatud alates 1936. aastast, põhiliselt Artur Vassara poolt. Seni viimasena kaevas 1984-86 linnust Valter Lang, kellelt pärineb ka kokkuvõtlik uurimus Iru linnamäe kohta. Praeguse seisuga on Iru linnamäest kaevatud läbi 1/5, lisaks on mitmel puhul kaevatud linnamäge ümbritsenud asulakohti. Iru linnamäelt on leitud neli pronksiaega kuuluvat hoonealust ja mitu tuleaset. Need olid veidi maasse süvendatud, mõõtmetega umbes 10 x 3-5 m. Mõned tuleasemed olid seega väga
ellu viima Liivimaa 1849. aasta ajutist talurahvaseadust, toimus talurahva lõplik vabastamine Eestimaal 1856 ja Liivimaal 1860 ning kehtestati ülevenemaaline passiseadus aasta 186330. Kuid juba sajandi teisel veerandil oli alanud eesti talupoegade ümberasumisliikumine, mida mõisnikud püüdsid takistada, kuna kartsid jääda ilma töökätest. Esimesed väljarändajad asusid teele 1830. Ja 1840. aastal Lõuna-ja Kesk-Eestist, eriti Räpina ümbrusest. Artur Vassara andmeil oli ümberasumisliikumisest kõige intensiivsemalt ja terviklikumalt haaratud Järva-Madise kihelkond Kesk-Eestis, kuid nii Lõuna- kui ka Põhja-Eestis oli ka teisigi piirkondi, mis paistsid silma ümberasumisvalduste massilisusega. Järvamaal mängis peale sotsiaalmajanduslike tegurite oma osa ka usufanatism31, sest Järva- ja Harjumaal õhutas usulahu rajaja Juhan Leinberg (
Lõpuks üle poole ajaloolastest, kes teadusliku kraadiga, moodustasid parteiajaloolased. 2/3 tsiviilajaloolased, klui ka oktoobri revolutsiooni ja revolutsiooni ajalooga tegelevad. Need, kes vanema ajalooga 1/5, mida kaugem minevik, seda vähem uurijaid. Samas kvalifikatsioon vastupidi. Tsiviilajalool madalam, es tahtsid teaduslikumalt tegeleda, valisid vanema ajaloo valdkonna ja perioodi. Majandus ja kultuuriajalugu eelistatum kui poliitiline ajalugu Nõukogude ajal. 1960. aastateks Artur Vassara õhutusel linnade ajaloo uurimine. Tegelejatest silmapaistvaim Raimo Pullat (sündis 1935). ka muudest teemadest, salapiirituse vedamine II maailmasõja ajal, Eesti-Poola suhetest. Kirjutab liiga palju aga pealiskaudselt. 1960. aastatest ka ajalooline demograafia. Matemaatilis-statistiline meetodite kasutamisele omistati suuri lootusi. Algatajad Kahk ja Palli. Heldur Palli (1928-2003) rahvastiku arengust kuni 19. sajandini pilti anda. Tõeline matemaatilise statistika fänn. Sulev vahtre
annaabi.ee 
