mm tilkelektroodist kõrgemal. Mõõtsin voolu sõltuvust pingevahe muudusest. Difusioonivoolu tugevuse, mis iseloomustab elektroodil kulgeva protsessi, ja depolarisaatori kontsentratsiooni vahel tasakaalu olukorras on lineaarne seos: Id = kC kus Id difusiooni piirvoolu tugevus, k Ilkovitsi konstant, C depolarisaatori kontsentratsioon. Esimesena mõõtsin kontroll-lahust. Vastavalt poolainepotentsiaalile kontroll-lahuses olid vaskioonid, selle pärast etalonlahustes mõõtsime ainult vaskioone. Lainepikkused: h1 = 1,80 cm h3 = 5,70 cm h2 = 3,50 cm hcont = 3,70 cm Lahuste kontsentratsoonid: Lainekõrguste ja lahuste kontsentratsioonide põhjal tegin kalibratsioonkõvera: Vastavalt kalibratsioonikõverale lahuses lainekõrgesuga 3.70 cm vaskioonide kontsentratsioon oli 0.041 mg/ml
seostumisel peptiidsidemete koostises oleva hapniku aatomitega. Värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik · Katseklaasi valame 1ml munavalgu lahust. · Lisame 1ml 10%-list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust, loksutame, mille tagajärjel lahus värvus violetseks. Järeldus: Lahus andis violetse värvuse, sest meil on leeliseline keskkond, mida põhjustas NaOH lisamine lahusele. Pärast CuSO4 lisamist vaskioonid (Cu2+) seostuvad peptiidsideme koostises olevate hapniku aatomitega, andes meile violetse biureetkompleksi. Kõik see tähendab, et lahuses on peptiidsided. 1.1.2 Mulderi reaktsioon. Reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu. Konts. HNO3 lisamisel sadestub valk ja soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Töö käik · Katseklaasi valame 1 ml munavalgulahust ja lisame 6 tilka kontsentreeritud HNO3.
seostumisel peptiidsidemete koostises oleva hapniku aatomitega. Värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik: Katseklaasi valame 1ml munavalgu lahust. Lisame 1ml 10%-list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust, loksutame, mille pärast lahus värvus violetseks. Järeldus: Lahus andis violetse värvuse, sest meil on leeliseline keskkond, mida põhjustas NaOH lisamine lahusele. Pärast lisamist CuSO4, vaskioonid (Cu2+) seostuvad peptiidsideme koostises olevate hapniku aatomitega, andes meile violetse buireetkompleksi. Kõik see tähendab, et lahuses on peptiidsided ja meil on just munavalk. 1.1.2 Mulderi reaktsioon. Reaktsioon tõestab aromaatset tuuma sisaldavate aminohapete olemasolu. Konts. HNO3 lisamisel sadestub valk ja soojendamisel toimub aromaatsete tuumade nitreerumine. Töö käik: Katseklaasi valame 1 ml munavalgulahust ja lisame 6 tilka kontsentreeritud HNO3
aatomiga. Värvuse intensiivsus sõltub valgu kontsentratsioonist ja vase ioonide hulgast lahuses. Töö käik: Katseklaasi valatakse 1ml munavalgu lahust. Lisatakse 1ml 10%-list NaOH lahust ja mõni tilk 1%-list CuSO4 lahust, loksutatakse, mille pärast lahus värvub violetseks. Järeldus: Lahus andis violetse värvuse, sest esineb leeliseline keskkond, mida põhjustas NaOH lisamine lahusele. Pärast lisamist CuSO4, vaskioonid (Cu2+) seostuvad peptiidsideme koostises olevate lämmastiku aatomitega, andes violetse biureetkompleksi. Sellest järeldub, et lahuses on peptiidsidemed ja katses oli kasutusel tõesti munavalk. NH2 H2N O C C O NH2 NH HN
suur, sest vooluallikast saadud elektronid kulutatakse H+ redutseerimiseks 2H+ + 2e H2 Anoodil toimub Cl- oksüdeerumine 2Cl- - 2 e Cl2 OH- ioonide oksüdeerumiseks pole anoodi potentsiaal piisavalt suur. Vooluallikas ei saa luua vajalikku elektronide defitsiiti, sest Cl- oksüdeerumine annab elektrone piisavalt juurde. b) CuCl2 elektrolüüs vaskelektroodidega Katoodil (sõltumata elektroodi materjalist) redutseeruvad vaskioonid Cu++ + 2e Cu Anoodil oksüdeerub vask Cu - 2e Cu++, sest Cl- iooni oksüdeerumiseks on vajalik suurem elektronide defitsiit, mida aga vase oksüdeerumise tõttu ei saa tekkida. c) NiCl2 elektrolüüs nikkelelektroodidega Katoodil redutseeruvad nii Ni++ kui H+ ioonid. Selline vesiniku kooseraldumine esineb pingerea kõikide metallidega alates alumiiniumist kuni vesinikuni 2H+ + 2e H2 Ni++ + 2e Ni Anoodil toimub Ni oksüdeerumine Ni - 2e Ni++
vaskelektroodile. Vase pinnalt eraldub keskkonda vesinik. Reak.id: Zn=Zn2++2e (oksüdeerumine); 2H++2e=H2 (redutseerimine). Volta GE annab elektrivoolu niikaua, kuni tsink on hävinud. Volta GE on mittepööratav. Volta GE on näiteks patarei, mis tühjenedes ära visatakse. (JOONIS!!). Jacobi GE: tsink elektrood on Znsulfaadi lahuses ja vaskelektrood on vasksulfaadi lahuses. Lahused on eraldatud poorse vaheseinaga, elektroodid on omavahel elektriliselt ühendatud. Vaskioonid eralduvad lahusest plaadile ning viimane omandab positiivse laengu, tsinkplaadilt eralduvad ioonid lahusesse, mistõttu elektrood omandab neg. Laengu. Tsink ja vask elektroodide vahele tekib elektrivool, kusjuures tsink on neg-ks elektroodiks (anood) ja vask on pos.ks elektroodiks (katood). Reaktsioonid: Katoodil – Cu2++2e=Cu (reduts.); anoodil Zn=Zn2++2e (oksüd.). See element on pööratav. Poleerimine põhineb füüsikalisel nähtusel, kui vool liigub mööda tippe
Vask elektrood on sukeldatud vasksulfaadi lahusesse ning tsink elektrood tsinksulfaadi lahusesse ning lahused on omavahel ühendatud oorse vaheseinaga, millest ioonid saavad läbi liikuda. Kuna tsink on aktiivsem metall, siis hakkab tema oksüdeeruma ning loovutab elektrone, mis mööda juhet liiguvad vaskelektroodile, kus vaskioonid liidavad elektrone. Galvaanielemente kasut patareide ja akude valmistamisel. Akut saab elektriga laadida, mille jal toimuv keemiline reaktsioon on aku tühjenemise pöördreakts. Auto akudena kasut peamiselt pliiakusid, kus aku tühjenemisel tekib pliist ja pliioksiidist pliisulfaat ning laadimisel laguneb viimane taas algkomponentideks. Elektrolüüdina kasut konsentr väävelhapet. Kütuseelement- elektroodidele antakse pidevalt kütust juurde
annaabi.ee 
