· Tsentaalehitis-ringi, hulknurkse või risti kujuliselt ehitatud ehitis kus on keskel torn(äärmised punktid on keskmest ühekaugusel) · Sibulkuppel-usupüha leek. Keskine suurem kui teised Paaritu arv · Oreool, mandoria-pühakute pea ümber maalitud aupaiste. Mandoria on aupaiste on kogu keha ümber ovaalsel kujul. · Ikonostaas-ikooni seinkirikus · Book of Kells-kuulus raamat kus rahvakunst seguneb kristliku sisuga(tekstiga) · Pärgamnet-vasikanahast paber · Nelitis-ühenduskoht põikihoone ja pikihoone ühenduskoht, seal tavaliselt nelitustorn · Krüpt -kabel kooriruumi all
vigurit, tabades nagu muuseas märki. Varjunimesid ja varikujusid on Priidul võimsasti veelgi, erakordne empaatia võimaldab tal kergesti sisse elada erinevatesse elutundeisse. Mitmedki luuletused kõnelevad Priidu Beierist kõrvaltvaates kaastunde ja hukkamõistu kurbhumoorika seguna. Poeet Priidu Beier on avaldanud kaheksa luulekogu. Tema õlale on riputatud Juhan Liivi luuleauhind vasikanahast karjasemärss. Ma luuletan sageli liikudes, kas käies või joostes, tunnistab Beier. «Teinekord panen esimesed paar rida kirja bussitalongile ja nikerdan siis kodus edasi. Ka bussis ja rongis on hea luuletada, vajan liikumist. Ma ei saa luuletada laua taga.» Beier on MoguÄi nime all kirjutanud skandaalseid küünilisi värsse, kuid identifitseerib end üdini tundeinimesena. «Olen armastuses ja ideaalides pettunud lüürik,» ütleb ta. Selle peale tundeinimene Beier nutab natuke
Neid valmistasid peamiselt vanemad pereliikmed. Talupoja jalanõudeks olid: viisud - valmistati pajukoorest, niinest ja ka kasetohust. Viiske kanti peamiselt suvel. Talveks tehti tihedamad viisud. Hilisemal ajal kanti viiske vaid vesistel sooheinamaadel heinateol. pastlad - valmistati sea- või veisenahast. Tööjalatsid valmistati vanema looma parkimata nahast. Pühapäevajalatsid valmistati pargitud veisenahast. Laste pastlad tehti pargitud vasikanahast, mis oli pehmem.Pastlad ja viisud valmistati mõlemale jalale ühesugused. saapad - talurahva jõukuse kasvades hakati kandma saapaid. Neid enam pere ise ei osanud valmistada. 5 Kokkuvõte Ma sain seda referaati tehes väga palju uusi teadmisi. Näiteks seda,et keskaegsed inimesed armastasid väga värvikirevaid toone. Tehti vahet erinevate seisuste riietusel ja kasutati seda lausa karistusena
klaasvitriinides. Vanim osaliselt eestikeelne säilinud raamat ja eestikeelset teksti sisaldav trükis on tuntud kui Wanradt-Koelli Katekismus ja see on trükitud 1535. aastal. Tallinna eestlaste truudusvande tekstis Liivimaa ordumeistril Hermann von Brüggeneyle. 1536. esineb esmakordselt kirjasõnad Talyna linna eestikeelne nimetus. Osad dokumendid on pärgamendil, see on eriliselt töödeldud loomanahast (keskajal kitse- või vasikanahast) vastupida, hele, läbipaistmatu materjal. Linnaarhiivis huvi äratavad näitusesaalis olevad plastikust sõdurikujukesed, need kujutavad Napoleoni I ja Aleksander I kaardiväelasi ja on pühendatud Borodino lahinug aastapäevale. Arhiividokumente nimetatakse arhivaalideks. Tallinna Linnaarhiivi ajalugu Tallinna Linnaarhiiv on alguse saanud Tallinna rae arhiivist. Raearhiiv- dokumentide kogum, millel pikka aega oli praktiline juriidiline väärtus, hakkas kujunema juba 13
4) Kirjellda viikingite retke aastal 880?-(lk119) Vastus:Sel ajal ei ulatunud viikingitest kaupmeeste retked enam Kaspiani, vaid moslemitega kaubeldi Volga bulgaaride turgudel. 5) Kuidas kujunes välja trükikunst?-(lk193) Vastus:See oli omal ajal jahmatamapanev tehniline idee, mis seisnes selles, et tinast valmistati tuhandeid ühesuguse suurusega ja kujuga kirjatähed, kaeti trükivärviga ning suruti vastu paberit või vasikanahast valmistatud pärgamenti, mis pärast kuivatamist kaeti trükikirjaga ka vastaspoolt, volditi kokku ja köideti raamatuks. 6) Milline toidulaud oli toimetuleku piiril elavatel inimestel?-(lk.194) Vastus:Nende toidulaud oli üksluine ja kesine 80% vaeste toidust moodustas leib, mis oli sageli valmistatud aganatega segatud alaväärtuslikust teraviljast, ülejäänud osa täitsid piim ja piimasaadused.Kehva viljasaagi korral ähvardas inimesi nälg.
), mida taheti Riiga saata. Annus arvas, et tegu võis olla tartukeelsete tekstidega, mille tõlkija võis olla Witte, kes hiljem tõlkis tartu keelde Lutheri katekismuse. 1535 I eestikeelne säilinud raamat - Wanradti ja Koelli luterlik katekismus. Raamatu kirjutaja oli Niguliste kiriku jutlustaja Wanradt, tõlkija Pühavaimu kiriku jutlustaja Koell. Säilinud on 11 katkendlikku lehte, mille avastas Eestimaa Kirjanduse Ühingu raamatukoguhoidja Weiss 1929 ühe koguteose vasikanahast välja pressitud köite kaane täitematerjali hulgast. Säilinud lehtede hulgas oli lõpulk, millel leidus pea vigastamatult trükkija nimi, trükikoht ja aeg: raamat on trükitud Wittenbergis Hans Luffti trükikojas (1534 trükiti seal Lutheri piiblitõlge). Tiraaz oli ~1500 eksemplari. Tallinna rae protokollidest selgub, et raamat keelati ja hävitati vigade tõttu, mida võisid põhjustada kõrvalekalded ortodokssetest luterlikest tekstidest
annaabi.ee 
