ühendamisel tarbija R, tekib sekundaarvoolu I2. Kui trafos poleks voolu(esialgse ja kõik kordub). energiakadusid kehtiksid seadused: n1/n2=U1/U2=I2/I1. Kadudeta trafot ehk Kasutatakse ära raadiolaienete tekitamiseks. Võnkeringis tekkiva perioodi võib arvutada Thomsoni ideaaltrafot ei ole olemas. Reaalsestrafos on need võrdused ligikaudsed, sest valemiga. esinevad a) vaseskaod (mähised kuumenevad), b)terases kaod(soojushulk, mis tekib pöörisvoolude järel). Mida suurem trafo seda suurem kadu. Resonants vahelduvoolu ahelates Impulsstrafo tekitab madalpingelise alalisvooluallika abil kõrgepinget. Auto Resonantsiks nimetatakse võnkeamplituudi kasvu,mis tekib välismõju muutumissageduse süütepool on trafo kokkulangemise süsteemi oma võnkesagedusega
· uhefaasilised; · kolmefaasilised; · mitmefaasilised. 12. Trafo töötamispõhimõte. 13. Kaod trafodes ja nende määramine. Umbermagneetimiseks kulunud kadu nimetatakse hüstereesikaoks. Teatud osa energiast kulub trafo sudamikus tekkiva pöörisvoolukao katmiseks ja sudamiku ümbermagneetimiseks. Neid kadusid nimetatakse kokku teraseskadudeks. Samuti eraldub primaarmahises teda labiva voolu toimel soojus. Voimsust, mis laheb mahises kaotsi, nimetatakse vaseskaoks. Tuhijooksul on vaseskaod tuhised ja seetottu on vaike ka tuhijooksuvoolu aktiivkomponent. 14. Trafo talitlemine koormusel. 15. Trafo tööd iseloomustavad karakteristikud. U2 ja I2 vaheline seos on väliskarakteristik. Kasuteguri sõltuvus koormusest. 16. Kolmefaasiline neljajuhiline süsteem sümmeetrilise tarviti korral. Summeetrilise tarviti korral on faaside komplekstakistused vordsed: Za=Zb=Zc. Arvutus lihtsustub, sest piisab ainult uhe voolu leidmisest. Summeetrilise koormuse korral faasivoolud ja
Seega on mõlema jahutussüsteemi puhul trafo kõige kuumema punkti nimitemperatuur N = +98 °C (vt. valem (3.1)). Trafo püsitemperatuuri arvutamiseks koormusel S SN võime lähtuda suhtelisest koormusest K = S SN . (3.2) Trafo kuumenemist põhjustavad vases- ja rauaskaod. Kuna nendest kaokomponentidest on koormusest sõltuvad praktiliselt ainult vaseskaod (sõltuvad koormuse ruudust), siis võime kirjutada P = Pv + Pr = Pr (1 + b K 2) , (3.3) kus b = Pv / Pr . Nimikoormusel K = 1 valem (3.3) lihtsustub ja nimikoormusele vastavad kaod Pn avalduvad seosest Pn = Pr (1 + b) . Kaod suhtelistes ühikutes on seega P 1 + b K2 P= = . (3.4) * Pn 1 + b
osakesed hakkavad liikuma, samuti tekivad materjalis mitmesugused elektrokeemilised protsessid. 42. Selgitada, kuhu on kontsentreeritud kaod kondensaatoreis, millise parameetriga on nad määratud. On kontsentreeritud mitte plaatide vaid dielektrikusse ning on määratud dielektrilise materjali kaonurga tangensiga. 43. Millest on tingitud kaod kõrgsageduspoolides? Kadu = vaseskaod + pinnaefekti kadu + lähedusefekti kadu (keerdude magnetväljad indutseerivad üksteist pöörisvoolusid, mis ühes osas liituvad voolule ja teises osas vähendavad seda mida suurem on pooli diameeter, seda väiksem on) + pooli varjestuses indutseeritud pöörisvoolude takistus + raudsüdamiku takistus + pooli karkassi ja pooli traadi isolatsiooni kaod. 1) Ro - Pooli traadi takistus alalisvoolule ehk aktiivtakistus.
Rootori pöörlemisel tekivad mehaanilised kaod, tingituna hõõrdest laagris ja rootori hõõrdest õhuga. p = p Fe + p Cu + p meh P1 P2 = = P2 P + r1 Kaod ja kasutegur:Jagunevad 3-eks:1.magnetilised e teras e tühijooksukaod koosnevad hüstereesi ja pöörisvoolu kadudest,sõltuvad materjalist,sagedusest ja magnetvoost(pingest)2.mehhaanilised koosnevad hõõrdekaost laagritel, ning hõõrdekaost põõrleva ankru ja õhu vahel.3.elektrilised e koormus e vaseskaod tekivad elektrivoolu läbimisel ankruahela takistust. Ankruahela takistus koosneb mähise takistusest. Kasutegur =P2/P1 =P2/P2+ p Asünkroonmootori töökarakteristika. Töökarakteristika näitab mootori iseloomustavate suuruste sõltuvust kasulikust võimsusest P2. Kui me mootorit koormame siis kiirus väheneb. Maksimaalne kasutegur on 0,7 kuni 0,8 juures. 4.)Ühefaasilise asünkroonmootori töötamispõhimõte :Mootori ühendamisel ühefaasilise
S = UI" = I2z = U2Y" Y - kompleksne kogujuhtivus 2. Reaktiivtakistus X = XL - XC = L - 1/C Reaktiivjuhtivus B = BL - BC = 1/L' - C' L, L' - jrjestik ja risti induktiivne komponent C, C' - jrjestik ja risti mahtuvuslik komponent = 2 - voolu nurksagedus. Trafode aseskeemi parameetrid leitakse nende nimiandmete jrgi indeks 1 - trafo primaarpool X= B= ul - lhise suhteline pinge itj - thijooksu suhteline vool P l - vaseskaod P - rauaskaod tj Indeks 1 thendab trafo primaarpoolt Kaabel- ja huliinide puhul - liini eritakistus R0 - takistus pikkushiku kohta igeks arvutamiseks tuleb need suurused mrata iges treziimis, temperatuuril 50 - 800C. X = X0 l X0 = ,kus -juhtide vahekauguste geomeetriline keskmine. r - faasi juhi raadius X0 keskmisi vrtusi vib leida tabelist Reaktiivne juhtivus omab mahtuvuslikku iseloomu Bc = Bc0l = C0l Bc0 - mahtuvuslik juhtivus pikkushiku kohta
arv; U_1 ja U_2 primaarpinge ja sekundaarpinge; I_1 ja I_2 primaarvool ja sekundaarvool. Ideaalne trafo kus P1 trafosse siseneva võimsuse hetkväärtus, P2 trafoga muundatud võimsuse hetkväärtus. Reaalse trafo energiakaod ja kasutegur Reaalses trafos tekivad võimsuskaod mähistes ja südamikus. Mähistes tekivad vaseskaod ja südamikus rauaskaod. Kaovõimsusest tingitud kaoenergia muundub trafos soojuseks. Vaseskao võimsust väljendab valem kus I1 ja I2 voolud primaar ja sekundaarmähises, r1 ja r2 nende mähiste aktiivtakistused. Trafo kasutegur: kus primaaraarvõimsus; sekundaarvõimsus;
Sarnase soojustakistusega jahutusradiaator on vajalik ka teisele lülitustransistorile. Eraldustrafo ehitus. Põhiliseks eesmärgiks trafo väljatöötamisel on selle kasuteguri suurendamine ja maksumuse vähendamine. Antud eesmärki mõjutavad mitmed faktorid. Mõned faktorid, mis vajavad leevendamist, nõuavad kompromissi arenduseesmärkide või talitluskeskkonnaga. Nende hulka kuuluvad mass, võimsus, pindala, töötemperatuur, vaseskaod, rauaskaod, kasutegur, reguleerimine ja voolutihedus. Väljatöötamine algab trafole esitatavate spetsiifiliste mõistmisega ja määramisega. 219 Algselt määravad trafo väljatöötamise kolm tegurit, reguleerimine kt1 = 1, magnetahela ava kasutamine kt2 = 0,4 ja magnetiline induktsioon B = 0,1. Maksimaalne lüliti avatud oleku kestus q 0,4