Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vasemaakidest" - 10 õppematerjali

Vask ja peamised vasemaagid
26
doc

Vask ja peamised vasemaagid

Kool Vask Referaat Nimi 12. A klass Juhendaja: Linn 2015 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.VASE KASUTAMISE AJALUGU..........................................................................................4 2.VASEMAAGID.......................................................................................................................6 2.1.Peamised maagid...............................................................................................................6 2.2.Tähtsamad leiukohad.........................................................................................................9 2.3.Tootmise põhiprotsessid....................................................................................................9 2.4. Peamised tootjariigid......

Keemia → Keemia
9 allalaadimist
Vask
11
pptx

Vask

*Tihedus 8920 kg/m3 *Hea elektri- ja soojusjuht (eritakistus 1.7·10-8 Wm) *Sulamistemperatuur 1084.62 °C *Pealispinnale võib ajajooksul tekkida rohekas kattekiht (hüdraatsoolade segu(sulfaadid,karbonaadid)) Omadused *Kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65 *Aatommass on 63,54. *Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1) *Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 nΩ·m Saamine *Vähesel määral leidub looduses ehedal kujul *Põhiliselt toodetakse erinevatest vasemaakidest Kasutusala *Elektrijuhtmed *Nõud *Mahutid õllepruulimiseks *Mahutid viski destileerimiseks *Graafilised sügavtrüki plaadid *Taimede seenhaiguste tõrje *Nanovasega värvitud klaas *Vaskvärvid Kasutusala *Relvad *Ehted *Raha *Masina-, auto-, ja traktoritööstuses *Juveelid *Patareid * Atsetüleeni polümeerimise katalüsaatorina Bioloogiline tähtsus *Hemotsüaniin *Püriidiräbu Mürgisus *Kõik vase ühendid on mürgised *30g vasksulfaati on inimesele surmav

Keemia → Elementide keemia
9 allalaadimist
Vask
1
doc

Vask

VASK ELEKTRONSKEEM . LEIDUVUS . Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest . Peamiselt leidub vaske ühenditena , näiteks sulfiidina ( Cu2S ) või rohelise malahhiidina . Et vaske leidub looduses ka ehedalt, siis kuulub ta vanimate tuntud elementide hulka. KASUTAMINE . Vaske kasutatakse laialdaselt elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaazis. Samuti ka soojusagregaatide valmistamiselt (näiteks : radiaator ) .

Keemia → Keemia
49 allalaadimist
Keemia iseseisev töö - vask
9
odp

Keemia iseseisev töö - vask

Hea elektri- ja soojusjuht. Sulamistemperatuur 1084.62 °C. Välistingimustes tekib vase pinnale aja jooksul rohekas kattekiht (paatina), mis kujutab endast erinevate vase hüdraatsoolade segu (sulfaat, karbonaadid). Vase ja messingi painduvus teeb nad ideaalseks materjaliks veevärgi torustike jaoks. Saamine Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest. Suured vasemaagi maardlad asuvad Tsiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus ­ Chuquicamata karjäär. Mürgisus Kõik vaseühendid on mürgised. 30 g vasksulfaati on inimesele surmav kogus. Vase sisaldus joogivees ei tohi ületada 2 mg/l, kuigi vasepuudus joogivees on samuti miinus. Vaseioonid annavad ainele hästi äratuntava kergelt magusa "metalse kõrvalmaitse". Kasutamine

Keemia → Keemia
4 allalaadimist
Vase kasutamine ja tootmine
1
doc

Vase kasutamine ja tootmine

siiski nii hea kui vask. Alumiiniumist juhtmed on halvemad elektrijuhid. Ei ole korrosioonile nii vastupidav. Kuigi selle eelis on muidugi madalam hind võrreldes vasekaablitega. Sideseadmetes ei ole võimalik kasutada alumiiniumikaableid, seega on vask siin asendamatu. Muidugi saaks kasutada ka kulda ja hõbedat, kui need metallid on liiga kallid. Vaske kasutatakse ka katuste valmistamisel. Vaske leidub vähesel määral looduses. Seda toodetakse vasemaakidest. Maagis aga leidub vähe metalli. Selle rafineerimine nõuab palju elektrienergiat. Vasetootmise liidriks on hetkel Ladina-Ameerika (Tsiili, Kanada, USA, Sambia, Peruu). 20.sajandi teisel poolel kasvas maailma vasetoodang 5,5 korda. 2002.aastal oli see 13,4 mln tonni.

Geograafia → Geograafia
42 allalaadimist
Uurimistöö vasest
2
doc

Uurimistöö vasest

roheka kirmega. Seda kirmet võiks nimetada vaseroosteks, kui vase ja raua vahel poleks üht suurt erinevust. Raud roostetab läbi. Aga vask roostetab, ehk nagu öeldakse, oksüdeerub, ainult pinnalt. Pinnale tekkiv kirme kaitseb ise vaske hävimise eest nagu värvikiht. Seepärast ongi säilinud meie päevini kaunis palju pronkskujusid. 7 Kust saadakse vaske Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, kuid põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest Kasutatud kirjandus 1. http://www.paldgym.edu.ee/HTMLobj-2031/Keemia9_klass.pdf 2. http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Vask.htm 3. http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/2keemia/vask.htm 4. Eneke 4

Keemia → Keemia
25 allalaadimist
Keemiline element - Vask
2
doc

Keemiline element - Vask

pannes niiviisi aluse pronksiajale. Mõned pronksliigid olid väliselt äravahetamiseni sarnased kullaga ning neid hinnati eriti kõrgelt. Vase Sulamistemperatuur on 1084.62 °C. Välistingimustes tekib vase pinnale aja jooksul rohekas kattekiht (paatina), mis kujutab endast erinevate vase hüdraatsoolade segu (sulfaat, karbonaadid). Vaske on lihtne töödelda valtsimise ja vormimise teel. Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest [3]. Suured vasemaagi maardlad asuvad Tsiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus ­ Chuquicamata karjäär. Väikese eritakistuse tõttu kasutatakse vaske puhtal kujul laialdaselt elektrotehnikas, kaabli-, paljas- ja kontaktjuhtmete lattide, elektrigeneraatorite, telefoni- ning telegraafiseadmete ja raadioaparatuuri tootmiseks, näiteks trükimontaazis. Teine väga hea vase omadus on soojusjuhtivus, seepärast kasutatakse vaske laialdaselt soojusagregaatide valmistamisel (nt. radiaator)

Keemia → Keemia
10 allalaadimist
Vask - Cu
6
doc

Vask - Cu

Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vask asub periodilisussüsteemi I rühma kõrvalalarühmas. Tema aatomiväliselektronikihil on üks elektron.Ühendites on vase oksüdatsiooniaste peamiselt II. 2 LEIDUMINE LOODUSES Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest. Tähtsamad looduslikud mineraalid: kalkopüriit CuFeS2 kalkosiin Cu2S kovelliin CuS malahhiit Cu2(OH)2CO3 asuriit Cu3(OH)2SO3 METALLI AVASTAMINE Vaske peetakse vanimaks teada olevaks metalliks, vanimad arheoloogilised leiud arvatakse pärinevat ajast 9000- 10 000 aastat e. Kr. Ladina keeles on tema nimetus Cuprum Küprose nimetusest (juba muinasajal kaevandati seal vasemaaki) üks tähtsamaid metalle inimkonna ajaloos vask - ajalooliselt esimene tuntud metall (tööriistadeks)

Keemia → Keemia
35 allalaadimist
Vask ja vasesulamid
5
doc

Vask ja vasesulamid

Berülliumpronksid-on pärast termotöötlemist head mehaanilised omadused Ränipronksid- neid kasut kallite berülliumpronkside asemel Messingid- Messingiks nim kahe-ja enamakomponendilist vasesulamit, milles põhiline legeerelement on tsink.Vasega võrreldes on messingid tugevamad, korrosioonikindlamad ja paremini töödeldavad (valatavad , surve ja lõiketöödel). Saamine: Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse erinevatest vasemaakidest. Rakendused: Vasktraat elektrijuhtmetena, sh. Trafo-jt mähistena. Vase sulamitest tuntumad on messing (sulam tsingiga) ja pronks (sulam tinaga), viimane on olnud ajalooliselt tähtis materjal(pronksiaeg). Hea töödeldavuse tõttu oli vask populaarne materjal mahutite valmistamiseks (toidunõud mahutid õlle pruulimiseks ja viski destileerimiseks). Pehme metallina on vask hõlpsasti graveeritav. Vasegravüüri suurmeistriks oli saksa kunstnik Albrecht Dürer (1471-1528)

Keemia → Keemia
55 allalaadimist
Vask - Cu
7
doc

Vask - Cu

paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Kuna vask on metall, käitub ta redoksreaktsioonis redutseerijana. Samuti on vask väheaktiivne metall ning ta ei reageeri ei hapetega ega ka veega . ELEKTRONSKEEM : 3 Leiduvus Vähesel määral leidub vaske looduses ka ehedal kujul, põhiliselt toodetakse teda erinevatest vasemaakidest. Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena, näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2. Et vaske leidub looduses ka ehedalt, siis kuulub ta vanimate tuntud elementide hulka. Ajalugu Kerge saadavus ­ maagist, ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja

Keemia → Keemia
80 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun