riigid toodavad aastas üle 500 000 tonni vaske. (List of countries by copper production, 2014) Kuulsamad firmad, mis kaevandavad vaske, on Codelco, Freeport-McMoRan, BHP Billiton, Xstrata, Rio Tinto, Anglo American, Grupo Mexico, Glencore International, Southern Copper Corp ja KGHM Polska Miedz (Top 10 Copper Producing Companies, 2012). 2.5. Kasutamine 2009. a oli vase tarbimine maailmas ~21 miljonit lühikest tonni (1 lühike tonn = 907,185 kg) (Metallurgia, 2014). Tänapäeval kasutatakse vasemaake näiteks ehete valmistamisel, müüakse erinevaid kivikesi - kaunistuseks või tervendamiseks, sest usutakse, et neil kividel on maagilised võimed. Kasutatakse teraapiakividena. 10 KOKKUVÕTE Vaske kasutati juba enne meie aega. Tänapäevalgi veel on vasemaagi kaevandamine ning vase tootmine väga populaarne. 170 vaske sisaldavast mineraalist kasutatakse vase tootmisel 17. Vaske leidub peaaegu kõikides maailmajagudes
niisutamiseta. Lõuna pool Maritsa jõe orus kasvatatakse ekspordiks tubakat, vähesel määral maisi ja viinamarju. Bulgaarias on tugevalt arenenud veinindus. Peale tubaka eksportimise eksporditakse ka veine. 5 Maavarasid leidub riigis päris palju. Energeetilstes maavaradest leidub pruunsütt ja ligniiti, väheses koguses ka naftat ja maagaasi neid leidub põhjas. Metallimaakidest on olemas plii-, tsingi-, vasemaake ja väikestes kogusets ka raua- ja mangaanimaaki. Rohkesti leidub kivisoola ja paljusid ehitusmaterjalide tooraineid. Mineraalvee allikaid on säilinud umbes 800. 1929 aastal loodi esimesd looduskaitsealad, kuid kaitsma hakati loodust juba peale teist maailmasõda. Praeguseks on neid loodud 7 ja suueim neist on Vitosa(22800 ha.). Rahvastik ja Kultuur Lõunaslaavalste hulka kuuluvaid Bulgaarilasi on ligi kaudu 83% , suuremad vähemusrahvuslased on türklased 9%, rumeenlasi 4% ja 2 % muid
Kliima oli palav ja kuiv. Veekogude lähedastes orgudes kasvasid esimesed kidurad sõnajalgtaimed (osjad e kidad, kollad e pärisraikad ja sõnajalad e keerdlehikud (pildil)) KARBON (359...299 miljonit aastat tagasi) Mõnikord nimetatakse Karbonit kivisöeajastuks. Kogu ajastu ei olnud ühtlaselt soe, ajastu lõpus tekkis tugev jahenemine, millega kogu lõunapoolkeral kaasnes mandri ulatuslik jäätumine. Lisaks rikkalikele pruun- ja kivisöelademetele on karboni kihtides ka rohkesti raua- ja vasemaake. Loomastikule oli iseloomulik maismaaselgroogsete kiire areng ja rohkus. Eriti arvukalt oli algelisi kahepaiksed, ilmusid roomajad; meredes oli kõhrkalade (hailaadsete) kõrgaeg (pildil). Niisketes põlismetsades elasid ämblikud, tarakanid ja rohutirtsud, roomasid teod ja jooksid ringi mitmekümne sentimeetri pikkused hulkjalgsed. Soode kohal hõljusid kiilid, kelle tiibade ulatus küündis kolmveerandi meetrini. Kujunes uus loomarühm
(http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/karbon.html). Kogu karboni ajastu polnud ühtlaselt soe. Ajastu lõpul tekkis tugev jahenemine, millega kogu lõunapoolkeral kaasnes ulatuslik mandrijäätumine. Selle jälgi on leitud paljudest kohtadest : Lõuna-Ameerikast, Lõuna-Aafrikast, Indiast, Austraaliast. Joonis 9. Hiline karbon Lisaks rikkalikele pruun-ja kivisöelademetele (Saksamaal, USA-s, Suurbritannias), on karboni kihtides rohkesti raua- ja vasemaake (Kasahstanis, Uuralis, Kesk-Euroopas), kromiiti ja plaatinat (Kesk-ja Põhja-Uuralis), naftat ja maagaasi (Volgamaal) (I. Arold, 1987). Joonis 10. Karboni loodus 2.6 Perm Perm on oma nime saanud vastavanimelise soome-ugri hõimu järgi, kes elas Uuralide esisel alal. Seal on vastavad kivimid ulatuslikult levinud (I.Arold, 1987). Perm oli Paleosoikumi
Titaani sulameid kasutatakse lennuki-ja laevaehituses, toiduainete- ja keemiatööstuses seadmeid jm. titaani kasutatakse ka meditsiinis, kuna on täielikult inertne inimorganismis ja sõbralik lihaskudedele, ületades selles suhtes ka kõiki väärismetalle. 23.-24. VASK, VASESULAMID, TOOTMINE, LIIGITUS, KASUTUS Vask on üheks vanimaks inimkonnale tuntud metalliks. Vase sisaldus maakoores on suhteliselt väike ja vasemaagid vaesed, vasesisaldusega 1-2%. Enamik vasemaake sisaldab vase ühendeid väävli ja rauaga. Neist toodetakse vaske pürometallurgilisel meetodil. Esmalt maak rikastatakse flotatsioonmeetodil, saadud maagikonsentraati kuumutatakse 600-700 °C (särdamine) väävlisisalduse vähendamiseks. Saadus sulatatakse vasekiviks, millest saadakse konverteris õhuga läbipuhumise teel toorvask puhtusega 98,5-99,5% Cu. Järgnevalt rafineeritakse toorvaske kas leekmeetodil tehniliseks vaseks või elektrolüütiliselt puhtaks – 99,95-99,99% vaseks.
asiaatidega, ja germaanlastega. Hilary Karu 7 D 11 EESTI AJALUGU PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4 Pronksiaeg u 1800-500 eKr Pronksist esemed Asva kultuur Saatemaal kindlustatud asulate kultuur kivikirstkalmed pronksesemeid leidub siiski vähe, sest tina- ja vasemaake polnud Skandinaaviast (tõenäoliselt pronksi kujul juba) kerge siia transportida laevkalmed väikeselohulised kultusekivid karjakasvatus ja maaviljelus Sisemaal avaasulad Eelrooma rauaaeg 500 eKr-50 pKr Rauast esemed Eestis soorauamaak väiksem rauasisaldus, siis ei osatud toota Mäerauamaak siis liiga sügaval, et välja tuua Skandinaaviast raud, haruldane Tarandkalmed
annaabi.ee 
