Hõbe (Ag) Helis Lihtsa MJ112 Hõbe Hõbe on keemiline element järjenumbriga 47 Väärismetall Pehme metall, mis peegeledab valgust Sulab temperatuuril 960 0 C Aatomimass ümardatult 108 Hõbe Kasutati vanasti joodisena ning temast tehti peegleid Vähelevinud, kuid 20 korda rohkem kui kulda Leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag2S, AgCl) Lisandelemendina leidub hõbedat plii, tsingi ja vasemaagis Omadused Hõbevalge värvusega pehme metall Vasest pehme, kullast kõvem Parim soojus ja elektrijuht Hea peegeldusvõime Hästi töödeldav Valgustundlikkuse tõttu valmistatakse hõbedaühendeist filme ja fotopaberit Väärismetall hõbe on ehete, lauahõbeda, müntide, hambaplommide ja peeglimetal Eesti Vabariigi 10, 100 ja 300kroonised mälestusmündid on vermitud sulamist hõbedaprooviga 925 Hõbedaproov näitab hõbeda massiosade arvu tuhande massiosa
Hõbe(Ag) · Metalli elektronskeem: +47|2)8)18)18)1) · Leidumine: Hõbe on looduses vähelevinud element, siiski on seda umbes 20 korda rohkem kui kulda. Hõbedat leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag 2S, AgCl). Lisandelemendina leidub hõbedat plii-, tsingi- ja vasemaagis. · Kasutusalad: peeglid, patareid, mündid juveelitooted, hambaplommid, medalid, lauahõbe, fotopaber, filmid, valgustundlik klaas. · Minu kodus leidub: mündid, lauahõbe, medalid, hõbeehted,mobiiltelefonides, arvutites · Omadused: Hõbe on hõbevalge värvusega pehme metall. Võrreldes teiste vaserühma metallidega on hõbe vasest pehmem, kuid kullast kõvem. Hõbe on parim soojus- ja elektrijuht. Hõbedal on väga hea peegeldusvõime. Peegli
3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O ja kontsentreeritud väävelhappega 2Ag + 2H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O Neis redoksreaktsioonides hõbe oksüdeerub, lämmastikhape või väävelhape redutseeruvad vastavateks oksiidideks Leidumine Hõbe on looduses vähelevinud element, siiski on seda umbes 20 korda rohkem kui kulda Hõbedat leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag2S, AgCl). Lisandelemendina leidub hõbedat plii-, tsingi- ja vasemaagis. Kus kasutadakse? Väärismetall hõbe on ehete, lauahõbeda, müntide, hambaplommide ja peeglimetall. Nüüdisajal on lisandunud suure mahtuvusega hõbetsinkakude ja elektroonikaesemete valmistamine. Eesti Vabariigi 10-, 100- ja 300-kroonised mälestusmündid on vermitud sulamist hõbedaprooviga 925. Hõbedaproov näitab hõbeda massiosade arvu tuhande massiosa hõbedasulami kohta (proov 925 tähendab, et 1000grammis sulamis on 925 grammi hõbedat ja 75 grammi vaske).
hiljem vanad roomlased. Kaevandused olid ka Kesk Euroopas ja LõunaAmeerikas. Hõbedale omistati suurt jõudu ja tervistavat toimet (hõbevesi). On kindlaks tehtud, et hõbedat sisaldav vesi on antibakteriaalne. Leidumine Hõbe on looduses vähelevinud element, siiski on seda umbes 20 korda rohkem kui kulda. Hõbedat leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag2S, AgCl). Lisandelemendina leidub hõbedat plii, tsingi ja vasemaagis. Omadused Hõbe on hõbevalge värvusega pehme metall. Võrreldes teiste vaserühma metallidega on hõbe vasest pehmem, kuid kullast kõvem. Hõbe on parim soojus ja elektrijuht. Hõbedal on väga hea peegeldusvõime. Peegli saamiseks sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikiht rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. Pehmuse ja plastilisuse tõttu on hõbe hästi töödeldav. Mõju organismile
· Parim soojus-ja elektrijuht · Hõbedat iseloomustab ka erakordne peegeldusvõime Hõbeda keemilised omadused · Passiivne metall · Ei reageeri veega ega puhta õhuga · Ei tõrju happest välja vesinikku Hõbeda leidumine looduses · Võrreldes kullaga leidub teda 20 korda rohkem · Hõbe on looduses vähelevinud element · Hõbedat leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag2S, AgCl). · Lisandelemendina leidub hõbedat plii-, tsingi- ja vasemaagis. Hõbe reageerib · Konsentreeritud lämmastikhappega 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O · Kontsentreeritud väävelhappega 2Ag + 2H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O · Neis redoksreaktsioonides hõbe oksüdeerub, lämmastikhape või väävelhape redutseeruvad vastavateks oksiidideks. · Hõbeesemed, eriti hõbelusikad, muutuvad aja jooksul tumedaks, kattudes õhus sisalduva vesiniksulfiidi mõjul hõbesulfiidiga Ag2S : 4Ag + 2H2S + O2 = 2Ag2S ?+ H20
nõud pärinevad IV-III aastatuhandest enne meie ajaarvamist. Hõbedat kasutati vanasti ka joodisena ning temast tehti peegleid. Hõbe on perioodiliste elementide perioodilisussüsteemi 11. rühma ehk IB-rühma element. Ühendeis on hõbeda oksüdatsiooniaste I. Leidumine: Hõbe on looduses vähelevinud element, siiski on seda umbes 20 korda rohkem kui kulda. Hõbedat leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag 2S, AgCl). Lisandelemendina leidub hõbedat plii-, tsingi- ja vasemaagis. Omaduse: Hõbe on hõbevalge värvusega pehme metall. Võrreldes teiste vaserühma metallidega on hõbe vasest pehmem, kuid kullast kõvem. Hõbe on parim soojus- ja elektrijuht. Hõbedal on väga hea peegeldusvõime. Peegli saamiseks sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikiht rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. Pehmuse ja plastilisuse tõttu on hõbe hästi töödeldav. Puhtas õhus on hõbe püsiv. Ka ei tõrju ta hapetest välja vesinikku
Elavhõbe on mürgine nii inimese, kala kui ka looma närvisüsteemile. Elavhõbe siseneb kehasse elavhõbeda auru sissehingamisel või tilga imbumisel läbi naha. Väikesed elavhõbeda tilgad aurustuvad isegi toatemperatuuril. 4. Antud metallide leidumine looduses. Hõbe Hõbe on looduses vähelevinud element, siiski on seda umbes 20 korda rohkem kui kulda. Hõbedat leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag2S, AgCl). Lisandelemendina leidub hõbedat plii-, tsingi- ja vasemaagis. Elavhõbe Elavhõbe esineb looduses kinaverina (HgS). Elavhõbedat leidub jäljeelemendina paljudes kivimites ja mineraalides. Elavhõbedat eraldub looduslikest allikatest, näiteks vulkaanide kaudu, kuid eraldumine toimub ka inimtekkelistest allikatest, nagu söe põletamine ja elavhõbeda kasutamine toodetes. Varasemad heitmed on juba tekitanud keskkonnas elavhõbeda jääva kogumi, millest osa on pidevalt ringluses, sadestub ja satub uuesti ringlusesse
Tema ühendeid on kasutatud fotograafilistes filmides, lahjendatud kooslusi aga desinfektsioonivahenditena. Hõbedat võib legeerida tina ja elavhõbedaga toatemperatuuril ning saadud segu kasutada hambatäidisena. Leidumine Hõbe on looduses vähelevinud element, siiski on seda umbes 20 korda rohkem kui kulda. Hõbedat leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag2S, AgCl). Lisandelemendina leidub hõbedat plii-, tsingi- ja vasemaagis. Suurimad hõbedakaevandused asuvad Mehhikos, Canningtonis (Austraalias), Dukatis (Venemaal), Peruus ja Alaskal. Peruu ja Mehhiko on hõbedat kaevandanud juba aastast 1546, ning on seniajani suurimad tootjad maailmas. Seda metalli saab toota ka vase elektrolüütilisel rafineerimisel. Hõbeda toodang mõnes kapitalistlikus riigid (t) Riik 1970 1974 1976 1978 1980 1982
järjekorranumbriga 47. Hõbedal on 2 stabiilset isotoopi, massiarvudega 107 ja 109. Hõbe on tavatingimustes üsna pehme metall, mis peegeldab hästi valgust. Hõbeda tihedus on 10,5 g/cm³ ning selle sulamistemperatuuriks on 960°C. [1] Hõbe on looduses vähelevinud element, mille pärast see ka väärismetall on. Siiski leidub seda umbes 20 korda rohkem kui kulda. Hõbedat leidub nii puhtalt, kui ka ühenditena (Ag 2S, AgCl). Lisandelemendina leidub hõbedat plii-, tsingi- ja vasemaagis. Hõbe on hallikas valge värvusega, pehme metall. Võrreldes teiste vaserühma metallidega on hõbe vasest pehmem, kuid kullast kõvem. Hõbe on parim soojus- ja elektrijuht. Hõbedal on väga hea peegeldusvõime. Peeglite valmistamisel sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikiht rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid selle kiirgusel. Hõbe on plastiline metal, nagu kuldki, mille tõttu on see hästi töödeldav. [3] Plaatina
Ühend ei s hõb e d a oksüd atsio onia st e I. LEIDUMINE: Hõb e on loodu s e s väh el evinud ele m e nt, siiski on se d a umb e s 20 korda rohk e m kui kulda. Hõb e d at leidub nii eh e d alt kui ka ühenditena 2S, AgCl). Lisandelemendina leidub hõbedat (Ag plii, tsingi ja vasemaagis. OMADUSED: Hõb e on hõb e v al g e värvus e g a peh m e m etall. Võrreld e s teiste vas er üh m a m etallide g on hõb e vas e st peh m e m , kuid kullast kõve m . Hõb e on parim sooju s ja elektrijuht. Hõb e d al on väga pe e g e l d u s v õi m e . Pe e gli saa mi s e k s sad e statak s e klaasile h õb e d a kiht. Hõb e p e e g likiht rakend atak s e term o st e s , väh e nd a m a k s sooju sk a d u si d kiirgus el
ladinakeelsest sõnast aeneus vaskne ja kreekakeelsest sõnast lithos kivi. Kogu perioodi vältel vaskesemeid tarvitusel vaid üksikuid, ei olnud laialtlevinud. Vask ei ole tugev polnud võimalik kivist tera- ja löögiriistu välja vahetada vaskesemete vastu. Vase töötlemine on üsna keeruline. Vaske sai aga korduvalt ümber sulatada. U 3200 eKr esimesed spetsiaalselt vase sulatamiseks mõeldud ahjud. Metalli sulatades märgati, et mõned vasemaagis leiduvad lisandid parandavad terariista vastupidavust neid hakatigi metallisegusse lisama. Nii võeti kasutusele metallisulam pronks. Metalliaeg algas eri kohtades eri ajal. Euroopasse jõudis metallivalmistus Lähis-Idast, kõigepealt levis Kagu-Euroopasse. Vanimad leiud Balkanilt ja selle naabrusest. Vanimad: sepistatud helmed, naasklid (5 at eKr). Ilmselt idee levik, kõiges muus jätkus esialgu kohalik varasem traditsioon.
annaabi.ee 
