objekti löögiga töötlemiseks. Lukksepa tööriist löökide andmiseks meisliga raiumisel, õgvendamisel, neetimisel jne. Omadused Vasaraid on tasapinnalise ja kumera, lapiku ja tömbi, ümara ja kandilise tööpinnaga. Lisaks kasutatakse nende valmistamiseks erinevaid materjale: terast, alumiiniumi, puitu, plastmassi, kummi ja ka nahka. Terasest plekksepa vasarad Pleki õgvendamise jaoks kasutatakse plekksepa vasaraid, mis erinevad tavalise lukksepa vasarast oma “keerulisema” kuju poolest, mis on vajalik erinevatel pindadel töötamiseks ning erinevat laadi töötluse teostamiseks. Terasvasaratega õgvendatakse plastseid deformatsioone, nt volte, teravaid mõlke jne. Muudest materjalidest plekksepa vasarad Nende löök on pehmem kui terasvasaratel ning kuna nende materjal on terasest pehmem, siis ei venita nad plekki välja. Selliste vasaratega antakse tavaliselt deformeerunud detailidele, enne pindmistööde juurde
Vasaraheitel võetakse ringjooneliselt liikudes hoogu, samal ajal hoides vasara käepidemest kahe käega kinni, et saavutada viske hetkel maksimaalne kuuli liikumise kiirus. Samuti, et teha pikk heide, keerutatakse vasarat hoovõtu alguses ka pea kohal. Heitjad teevad ühe kuni neli ringi. Enamasti tehakse kolm või neli. Pidevalt kiiruse kasvades, on kuul heiteringi eesosas kõrg- ja selle sektori taga osas madalseisus. Loomulikult laseb sportlane vasarast lahti ringi ees osas. Kõrval kaitseb pealtvaajataid ja teisi sportlasi kaitsevõrk. Olulisemateks teguriteks , et teha pikk vise, on õige nurga saavutamine (maapinnast kuni 45 kraadi) ja palli kiirus peab olema võimalikult suur. Treenimises on igapäevane lihastega töötamine väga oluline. Pikem paus võib maksimaalset võimekust vähendada. Meeste vasar kaalub natukene üle 7 kilogrammi. Selle pikkuseks koos kõigi osadega on 121,5 cm
esinenud. Oma karjääri jooksul on ta saanud aumedali Mozarti rollide eest. Samuti on ta ka ansambli Amadeus Consort liige ning tal on olnud ka peaosa Ullmanni ooperis Salzburgis. 2000 aastal on ta teinud Ameerika-debüüdi Mozarti aariate kontserdi solistina Chicago sümfooniaorkestriga. Etendustes on ta kehastanud mitut erinevat rolli, nagu: Don Giovanni, krahv Almaviva jpt. Praeguseks on Lauri Vasarast saanud maailma üks võimaim bariton. Kahjuks ei teata aga Eestis temast suurt midagi, kuna peale Muusikakooli lõpetamist lahkus ta Eestist. ( Kasutatud kirjandus: http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=4574 , http://www.elukiri.ee/0308/esileht/10075005.php , http://www.arileht.ee/artikkel/70221 , http://www.musicaglotz.com/musician/singers/baritones/vasar.htm )
6. Kuidas tekib haistmisaisting? 7. Mis on maitsmiselund, milline on selle ehitus? 8. Kuidas tekib maitsmisaisting? 9.Mis ja kuidas võivad kahjustada kuulmist, tasakaalu, maitsmist ja haistmist? 1. Väliskõrv, sisekõrv ja keskkõrv. Väliskõrv koosneb kõrvalestast(suunab helid kuulmekäiku) ja kuulmekäigust(suunab helid trummikilele), keskkõrv koosneb trummikilest(reageerib helilainetele ja võnkumisele ning paneb vasara liikuma)+trummiõõs, vasarast(paneb alasi võnkuma), alasist(paneb jaluse võnkuma) ja jalusest(annab võnkumise edasti teole), poolringkanalitest(aitavad säilitada tasakaalu). Sisekõrv koosneb närvidest(tekib närviimpulss, mis suunatakse peaajju), teost(säilitab tasakaalu)ja kuulmetõrist(aitab taastada rõhku kõrvas) 2. Kõrvalest koondab helilained kuulmekäiku, mida mööda jõuavad need trummikilele.
MINU ISIKLIK PLEKKSEPA TÖÖRIISTAKAST Andri Põldsepp Valgamaa Kutseõppekeskus AT-14 VASARAD (HAAMRID) Pleki õgvendamiseks kasutame plekksepa vasaraid, mis erinevad tavalisest lukksepa vasarast oma „keerulisema“ kuju poolest, mis on vajalik erinevatel pindade töötamiseks ning erinevat laadi töötluse teostamiseks. Vasaraid on tasapinnalise ja kumera, lapiku ja tömbi, ümara ja kandilise tööpinnaga. Lisaks kasutatakse nende valmistamiseks erinevaid materjale: terast, alumiiniumi, puitu, plastmassi, kummi ja ka nahka. Vastavalt töödeldava pinna kujule, asukohale ja õgvendamise suunale tuleb teha valik erinevate vasarate seast.
3) Ajukoore kuulmisala, kus heli-/häälelaine saab oma keelelise tõlgenduse. Oma kuulmissüsteemi kaudu saame tagasisidet kuulmise kohta. Aitab meil tajuda enda ümber olevat ruumi. Kõrv on: 1) kuulmiselund 2) tasakaaluelund Kõrva ehitus: väliskõrv - kõrvalest ja väliskuulmekäik, mille kinnine ots lõpeb trummikilega. Trummikile võnkumine kandub edasi keskkõrva, mis koosneb üksteise külge kinnitunud vasarast, alasist ja jalusest.Vasar kinnitud trummikilele ja katab umbes 1/3 selle pinnast. Jalus kinnitub sisekõrvale. Kui trummikile hakkab võnkuma, siis need luukesed kannavad võnkumise edasi sisekõrva. Jalus asub teos paiknevas ovaalaknas. Teo kanalid on täidetud veest tihedama perilümfiga. Ümaraken tasakaalustab võnkumist. Membraanidest olulisim on basilaarmembraan, millel paikneb Corti elund. Corti elund võtab vastu vedeliku võnkumise. Liitlaine
annaabi.ee 
