"Rootsi klassikaline ringkäik" Suusatamine, jooksmine, ujumine ja jalgratta sõit 1971. aasta Diplomid 23486 meest ja 4959 naist 10 inimest lõpetanud 25 korda Vasaloppet 90 km Märtsi esimene pühapäev Sälen/Mora Stockholmist 340 km põhjapool Engelbrektsloppet 60 km Veebruari esimene nädalavahetus Norberg Stockholmist 140 km Vätternrundan 300 km Motala; Stockholmi ja Göteborgi vahel Juuni keskpaik Reede 19.30 06.30 Pühapäev 1350 SEK ca 160 eurot Vansbrosimningen 3 km Juuli algus Västerdali lisajõgi Vanån 2 km, Västerdal 1 km Stockholmist 300 km põhjapool
Filipiinid tapsid kapteni. 3) Taani kuningas Christian IV põhja poolt Ameerikat Indiasse minna Gröönimaa kaudu. Liigse külma tõttu ei õnnestunud. 4) Inglased ümber Aasia Põhja Jäämere kaudu, Novaja Semjast kaugemale ei jõuta. Inglased pm avastavad Venemaa ja seal peituvad võimalused. Saavad enda kätte kogu Vene kaubanduse(tol ajal Ivan Julm võimul). 6) Kelle või millega ja mis sündmusega on seotud Vasaloppet? Aadlik Gustav Vasaga, kes põgenes Rootsi, Taani ja Norra (Kalmari unioon), eelkõige Christian II eest, keda aadlikkond pidas türanniks. Christian II kutsus kokku Rootsi aristokraatia ja lasi kõik maha tappa (Stockholmi veresaun). Vasa otsis liitlasi Mora meeste hulgast, kuid edutult. Seejärel jätkas ta põgenemist Norra poole, kui ükshetk jõudsid talle suuskadel järele meelt muutnud Mora vennad
Christian II tagandati Rootsi troonilt ning kaotas ka Taani trooni. Stockholmi veresaun Christian II, kes oli Taani kuningas juhtis Kalmari uniooni. Lõpetamaks rootslaste püüdlusi Taani ülemvõimu alt vabanemiseks, nõudis kuningas, et ta Stockholmis kuningaks kroonitaks ning vahistas sellele järgnenud pidusöögil kogu Rootsi aadliladviku, kellest sadakond hukati. Gustav I Vasa ja Vasaloppet Vasaloppet on maailma suurim suusamaraton, mis toimub Rootsis. Nimi tuleb Rootsi kuninga Gustav I Vasa kuulsast suuskadel põgenemisest 1521. Gustav kutsus Dalarna talumehi Taani kuninga Christian II vastu. Gustavil polnud aadlikest liitlasi, sest need olid hirmunud või tapetud. Talupojad polnud vastuhakust kuigivõrd vaimustatud ning Gustav asus Norra, et pakku minna.
Juba 17. sajandi keskpaigas oskasid pea kõik hollandalsed lugeda ja kirjutada. Hollandi ühiskonda iseloomustas kõrge tolerantsus ja sõnavabadus. Hea maine omandasid Hollandi ülikoolid. Euroopa kõrgseltskonnas peeti väärtuseks saada haridus Hollandis – civilisé en Hollande. Maailmakuulsuse saavutas Hollandi maalikunst: Madalmaade kuldajastu langes kokku Rubensi ja Rembranti ajastuga. Rootsi lahkulöömine Kalmari unioonist: Gustav I Vasa ja Vasaloppet. Lõpetamaks rootslaste püüdlusi vabaneda Taani ülemvõimu alt nõudis Christian II 1520. aasta sügisel, et ta Stockholmis kuningaks kroonitaks, ning vahistas sellele järgnenud pidusöögil kogu Rootsi aadliladviku, kellest sadakond 8. ja 9. novembril 1520 hukati. Stockholmi veresauna nime all ajalukku läinud repressioonid vallandasid Rootsis ülestõusu, mille juhiks sai noor aadlik Gustav Vasa. 6. juunil 1523 valis riigipäev Gustav Vasa kuningaks [1523–1560), taastades
Islandil hakkasid 15.saj I poolel aktiivselt kaubitsema Inglise kaupmehed. Huvi Islandi vastu tundis Hansa Liit. Soome Peaprobleem: Venemaa vallutussoovid 1495. ründas Venemaa Soomet. Kohalikud suutsid Viiburi juures venelaste rünnaku tõrjuda. Viiburi sai tähtsamaks keskuseks Soomes. Põhjamaade ajalugu 7 Uusaja algus. Reformatsioon Rootsi Gustav Vasa (14961560); Tema juhtimisel algab talurahvaülestõus; Vasaloppet (suusamaraton)/sama tee, kus talupojad jõudsid kuningale järgi (90km) maailma tuntuim suusamaratoni rada; 1521 algas talupoegade ülestõus Gustav Vasa juhtimisel; Gustav Vasa kuulutati regendiks; 6. juunil 1523 valiti Gustav Vasa kuningaks. Riigipüha kuninga päev; RootsiTaani sõda lõppes 1524; Rootsi pidi Taanile loovutama Rootsi lõunaosa ja Gotlandi. Aga riik oli vaba;
vallutatakse Trolle loss. Trollele appitõtanud Christian II sai Brännküra all 1517. a. lüüa. Rootsi uusaeg Pärast Stockholmi veresauna põgenevad regent Sten Sture pooldajad, ka 25- aastane aadlik GUSTAV ERIKSSON VASADE suguvõsast. Ta läheb Dalarna maakonda ja üritab seal asjatult mässu õhutada, sõites edasi Norrasse. Mõne aja pärast sõidavad mässu asjus ümber mõelnud mehed talle suuskadel järele VASALOPPET. Gustav Vasa võimuletulek 1521. a. saab Gustav Vasast Dalarna juht ja ka Rootsi riigi eestseisja. 1523. a. 6. juunil valitakse Gustav Vasa Strängnäsi riigipäeval Rootsi kuningaks Hansa Liidu toel. Rootsi rahvuspüha. Kuningaks krooniti 1528. a. ja ta oli see kuni surmani 1560. a. Gustav Vasa võimuletulek Gustav Vasa juhitud vabadussõda läks maksma 114 000 hõbemarka, mis oli 24 tünni münte. Gustav Vasa valitsejana GUSTAV VASA tegevus kokkuvõtlikult:
annaabi.ee 
