1807.a. toimus Friedlandi lahing, kus Napoleon võitis Venemaad. Samal aastal sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa Tilsi rahu. 1809.a. toimus viies koalitsioonisõda Prantsusmaa ja Austria, Inglismaa, Venemaa vahel. Saksamaa reformid: · kodanliku ühiskonna kujunemine · pärisorjuse kaotamine · muudatused riigivalitsemises ja omavalitsustes · mitmed uuendused tsiviilelus 1810. aastaks sõltus enamik Euroopa riike Prantsusmaast liitlastena, vasallriikidena või vallutustega. Sõltumatuse olid säilitanud Inglismaa, Rootsi, Türgi, Portugal. 1812.a. alustas Napoleon sõjakäiku Venemaale, kus hävis Napoleoni suur armee. Napoleoni eesmärk oli purustada Vene armee eraldi lahingutes, vallutada Moskva ja esitada Venemaale rahutingimused. Venelasi tal võita ei õnnestunud ja ka rahuettepanekud lükkas Aleksander I tagasi. Venemaa oli sunnitud siis taanduma. *1812.a. - Borodino lahing, Napoleon võitis Vene armeed, mida juhtis M. Kutuzov.
Saksamaale. Tänu 1799. aastal toimunud riigipöördele lõppes Prantsuse revolutsioon (suur vägivald ja terror). Selle tagajärjel tõusis esiplaanile ka lihtrahvas, suudeti kukutada monarhia ja inimene võis tunda rahvustunnet. Positiivseks võib lugeda ka seda, et ta taastas aadlitiitlid ja lõi 6 nende jagamisega ka uue, keisririigi aadli. 1810. aastaks sõltus enamik Euroopa riike Prantsusmaast- liitlastena, vasallriikidena või vallutustega. Napoleoni sõjad tõid kaasa muudatused Saksa riikide süsteemis. Moodustati Reini liit (16 Saksa riiki), viidi läbi kodanlikke reforme, millega vähenes oluliselt aadli mõju. Loodi riiklike koolide süsteem, milles erirõhk pandi gümnaasiumidele. Kuid esines ka negatiivseid ilminguid Napoleoni sõdadega ja riigipöördega seoses. Prantsuse ülemvõimu kehtestamine Hispaanias vallandas Vabadussõja. Napoleoni sõdadega ilmnes üks ja
riigist. 1807.a. toimus Friedlandi lahing, kus Napoleon võitis Venemaad. Samal aastal sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa Tilsi rahu. 1809.a. toimus viies koalitsioonisõda Prantsusmaa ja Austria, Inglismaa, Venemaa vahel. Saksamaa reformid: · kodanliku ühiskonna kujunemine · pärisorjuse kaotamine · muudatused riigivalitsemises ja omavalitsustes · mitmed uuendused tsiviilelus 1810. aastaks sõltus enamik Euroopa riike Prantsusmaast liitlastena, vasallriikidena või vallutustega. Sõltumatuse olid säilitanud Inglismaa, Rootsi, Türgi, Portugal. 1812.a. alustas Napoleon sõjakäiku Venemaale, kus hävis Napoleoni suur armee. Napoleoni eesmärk oli purustada Vene armee eraldi lahingutes, vallutada Moskva ja esitada Venemaale rahutingimused. Venelasi tal võita ei õnnestunud ja ka rahuettepanekud lükkas Aleksander I tagasi. Venemaa oli sunnitud siis taanduma. *1812.a. - Borodino lahing, Napoleon võitis Vene armeed, mida juhtis M. Kutuzov.
Saksamaale. Tänu 1799. aastal toimunud riigipöördele lõppes Prantsuse revolutsioon (suur vägivald ja terror). Selle tagajärjel tõusis esiplaanile ka lihtrahvas, suudeti kukutada monarhia ja inimene võis tunda rahvustunnet. Positiivseks võib lugeda ka seda, et ta taastas aadlitiitlid ja lõi nende jagamisega ka uue, keisririigi aadli. 1810. aastaks sõltus enamik Euroopa riike Prantsusmaast- liitlastena, vasallriikidena või vallutustega. Napoleoni sõjad tõid kaasa muudatused Saksa riikide süsteemis. Moodustati Reini liit 4 (16 Saksa riiki), viidi läbi kodanlikke reforme, millega vähenes oluliselt aadli mõju. Loodi riiklike koolide süsteem, milles erirõhk pandi gümnaasiumidele. Kuid esines ka negatiivseid ilminguid Napoleoni sõdadega ja riigipöördega seoses. Prantsuse ülemvõimu kehtestamine Hispaanias vallandas Vabadussõja. Napoleoni
S oli endine gladiaator, kes oli ka ülestõusu juht. Esialgu vist üritas oma väed üle Alpide vabadusse viia, aga pärast üritasid hoopis Sitsiiliasse põgeneda. Crassus Crassus piiras Spartacuse väed ümber ja hävitas need. Kui nad üritasid Lõuna- Itaaliasse pageda. Pompeius Rooma väejuht, lõi piraate Vahemerel ja tegi sõjaretke Idamaadesse. Vallutas Süüria ja Juudamaa, allutas need vasallriikidena Roomale. Caesar Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Sai pontifex maximuseks. Kuulutas ennast Rooma eluaegseks diktaatoriks. Oli ka väga osav kõnemees. Antonius Caesari väepealik, kes pärast ta surma (44 eKr) üritas võimule pääseda. Sõlmis Octavianuse ja Lepidusega lepingu ja valitses riigi idaosa. Sidus end Egiptuse Kleopatraga, millest tekkis kodusõda Octavianusega. Antoniuse väed läksid O
egiptuse jaoks, egiptlased vajasid seedripuid. II at tõusis esile, varajased linnriigid, ühtne vöönd, mis mööda viljakapoolkuu kaart ulatub Mesopotaamiani välja. Need linnriigig olid sõltumatud seni kui ei olnud kujunenud suurvõimu kes oleks sellele lõpu teinud, kasutasid suurvõimu langusid ära ja kui kujuneski siis lõpuks allusid.Need ajad kui allusid siis säilitasid oma valitsusi ,toimisid autonoomsete riikidena,vasallriikidena, need suurvõimud olid need kes domineerisid, 3 at olid sõltumatud, mõnda aega Sargonile, II at Hetiidi võimu all, hetiidide langus Metanni võimu all, uus tõus Hetiidide võimu all põhjapool, kogu piirkond egiptuse ülemvõimu alla.(lõunapoolsed egiptlastele, põhjapoolesed, hetiididelee).Kõik olid semiidi riigid, rääkisid erinevaid kaanoni keeled(läänesemiidikeeled).Egiptlased nimetasid meresõidu laevu Byblose laevadeks. Kultuuride
annaabi.ee 
