tänapäevani. Tänu Prantsusmaale tekkis Euroopas tsentraliseeritud bürokraatia.Prantsusmaa Bürokraatia spetsialiseerumine (kutselised ametnikud) ja õigusinstantside assimileerimine haldussüsteemi oli jällegi eeskujuks euroopale. See oli tähtis Euroopa jaoks kuna selle mõju ulatub tänapäevani. Kindlast oli Euroopa jaoks tähtis samm see kui ratsionaalselt üles ehitatud hegemoonia Euroopas jagunes alates 1807 perekonnariikideks (Napoleoniidid), sõltuvateks vasallriikideks ja liitlasteks. Prantsusmaa marssal BERNADOTTE valiti Rootsi troonipärijaks. Oma poliitika õigustamiseks viitas Napoleon ajaloolistele paralleelidele(Rooma ja Karolingide impeerium). Euroopat mõjutas suuresti ka Napoleoni kontinentaalblokaadist tingitud koloniaalkaupade nappus, mis põhjustas hindade tõusu, aseainete tootmise, salakaubanduse, musta turu kujunemise ja korruptsiooni. See oli üks Napoleoni tähtsamaid reforme Euroopa jaoks, kuna
üle 100 väikeriigi ning need liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. aasatl moodustati 16 saksa riigist Reini Liit, mille eestkostjaks sai Napoleon. Reini Liit pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale ning kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades. Prantsusmaale jäi aga siiski üks peamine vastane- Inglismaa. Inglismaa oli võimul maailma meredel ja sellepärast ei saanudki Prantsusmaa Inglismaa vastu. Prantsusmaa liitlasteks olid Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani. Tema vasallriikideks olid Itaalia, Sveits, Hispaania, Saksamaa( Reini Liit) ja Varssavi suurhertsogiriik. Napoleoni vallutatud aladel tehti nii muutuseid võimus, kui ka ühiskonnas. Võimus kehtestati sellised muutused nagu: absolutismi lõpp, kuulutati välja rahvuste iseseisvus, riigivõim ja kohtuasutused tuginesid Prantsusmaa mudelile. Ühiskonnas kehtestati sellised muutused nagu: ühiskondlik võrdsus, aadlike eesõigused kaotati, vabadus, võeti vastu "Tsiviilkoodeks" ja "Kodanike ja õiguste deklaratsioon"
likvideeriti 1803. aastal üle 100 väikeriigi. Väikeriigid liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. aasta suvelmoodustati Prantuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist kuulus Reini Liit, mille protektoriks sai Napoleon Bonaparte. Prantsusmaa peavastaseks oli Inglismaa, kellega liitusid teised Euroopa arenenuimad riigid. Euroopa riigid ei tunnustanud Napoleoni võimu ning jätkasid sõjategevust Prantsusmaa vastu,et taastada s eaduslik monarhia ja vana kord. Prantsusmaa vasallriikideks olid Belgia, Holland, Itaalia, Illüüria, Loode-Saksamaa ja osa Itaaliast. Prantsusmaast sõltusid ka tema liitlased Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani. Teistest riikidest sõltumatud olid Inglismaa, Rootsi, Portugal ja Taani. Napoleoni vallutatud aladel kehtis legitiimsuse põhimõte, mille alusel sooviti kõigi Prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate võimule ennistamist. Nõnda taastati Bourbonide dünastia võim Prantsusmaal, Hispaanias ja Napolis
hiljem tänapäeval. Ühiskondlik olukord Vana-Hiinas Vana-Hiina kõrgkultuur on maailmas üks vanimatest kultuuridest; teise aastatuhande keskel e.Kr tekkis Hiinas riiklus ja kiri. Konfutsiuse eluajal, 6.-5. sajandil e.Kr, valitses Vana-Hiinas Zhou dünastia, mis sai võimule 1027.a. Zhou valitsusaeg jaguneb Lääne-Zhou ajajärguks, mis kestis 771. a-ni, ja Ida-Zhou ajajärguks, mis kestis 770.-221.a. Hiina riik jagati peagi vasallriikideks. See periood sarnaneb keskaegsele feodaalsele Euroopale. Läänisüsteem tõi kaasa feodaalse killustatuse, mistõttu nõrgenes tsentraliseeritus ja suurenes maa vahetute harijate õigus maale. 17. saj tekkis juba eraomandus. Killustatus tõi kaasa ka negatiivseid tagajärgi. Hiina elas sel ajal läbi mitmeid ebaõnnestumisi, segadusi ja sisevaenu, samuti kestis võitlus piiriäärsete barbarite vastu. Impeerium oli huku äärel, kuna
võlgnikuks. Üle vana Euroopa põrnitsesid teineteist kaks üliriiki. Kommunismiideoloogia kohtus võrdvaarse vastase - antikommunismi ideoloogiaga. Uue paranoia ohvriks langes ka Robert Oppenheimer, keda 1954. aastal hakati süüdistama vanades sidemetes kommunistidega ja võeti temalt pääsmik salastatud tööde juurde. Nõukogude Liit muutis Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia, Bulgaaria ja Rumeenia oma vasallriikideks, mida juhtisid Moskva poliitbüroole alluvad nukuvalitsused. Nõukogude Liit neelas endasse taas ka Baltimaad ja taaskehtestas ülemvalitsuse Kaukaasias. 6 Trumani ja Stalini jutuajamine Demokraatlike maade kaitseks loodud sõjaliidud ja nüüdisrelvastuse kulukus tugevdasid Washingtoni sõjalist bürokraatiat. Potsdami kohtumisel 24. juulil sahistas Truman Stalinile, et
veidike suuremad. Samuti kaotas riik ka palju tarku ja haritud inimesi-baltisakslased läksid Saksamaale, rannarootslased Rootsi, juudid ja mustlased mõrvati suures osas. Eesti oli üks kaotajatest selles ülemaailmses sõjas. Kõik edaspidi riigi pinnal toimus otsustati Moskvas. Poliitiline sulaperiood Peale Jossif Stalini surma määrati Venemaa etteotsa Nikita Krustsov, kes muutis NSV Liidu liikmesriigid rahvademokraatlikeks vasallriikideks. Seda perioodi kirjeldatakse kui poliitilist sulaperioodi. Ühiskondlik sure vähenes, Stalini-plakatid koristati ning paljud inimesed leidsid end välja saamas ängistusest. Isegi väliseestlased said mingil määral kontakti siinmail oleva rahvaga. Nikita Hrustsov oli suur reformaator: ta pani alused rahvamajandusele, seega ei olnud baasid enam venemaal ja toodeti rohkem Eestis. See oli tegelikult paljudele eestlastele kasuks mingil määral, sest inimesed said endale tööd
Teheranis, Jaltas ja Potsdamis toimunud kohtumistele olid üksteise järel järgnenud lääneliitlaste järelandmised sõja peamisele agressorile N. Liidule. Sama, mis N. Liit oli võimaldanud enne sõja algust Hitlerile - luues talle ühe vägivalla võimaluse teise järel - sama tegid nüüd lääneliitlased Stalinile. Relvastatuna võimsaks ja vägevaks ning Stalini alatuid tegusid õigustades või hoopis maha vaikides, muudeti enamus Ida-Euroopa riike N. Liidu vasallriikideks, kus maailmarevolutsiooni kõigi reeglite järgi algasid suurpuhastused, deporteerimised ja massimõrvad. Poola, mille pärast Inglismaa ja Prantsusmaa olid 1939. aastal Saksamaale sõja kuulutanud, unustati nüüd hoopiski ja jäeti Stalini meelevalla alla. 10. Too näiteid NSVL kuritegudest II MM ajal. Punaarmee hõivatud Poolast, Lääne- Ukrainast ja Lääne Valgevenest küüditati 1940- 1941 Siberisse üle miljn inimest
annaabi.ee 
