Kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga enda poolt määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner, kes kamandas sõjaväge, nimetas ametisse ja kontrollis riigiametnike tööd, jälgis raha laekumist ja kulutamist kubermangus, kandis hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. Rüütelkonnad: Kõrvuti kindralkuberneridega omasid Eesti- ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Harju-Viru vasallkonnast kasvas Eestimaa rüütelkond ning 1630. aastatel kujunes Liivimaa rüütelkond. Eraldi rüütelkonna moodustas Saaremaa. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäeval, mis toimusid keskeltläbi iga kolme aasta tagant. Vahepeale ajasid asju 12 maanõunikku, kes valiti maapäevadel ametisse. Igapäevaprobleeme lahendasid rüütelkonna pealikud. Kohtuvõim: Avaliku korra tagamiseks seati Eestimaal ametisse kohalike mõisnike hulgast valitud adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud
Eesti alana läks Rootsi alla 1660 Olivia rahuga seni Kuramaa piiskopkonnale kuulunud Ruhnu saar. Rootsi võim ei ulatunud eesti kagunurga, Setumaale, mis jäi nagu keskajalgi, Venemaa alla. Nii Eeesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga poolt määranud ja talle vahetult alluv kindralkuberner Rüütelkonnad Kõrvuti kindralkuberneride ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti-ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused Harju-Viru vasallkonnast kasvanud Eestimaa rüütelkonna kõrvale tekkis 1630ndatel Liivimaa rüütelkond. Eraldi rüütelkonna moodustasid Taani valdustes olev Saaremaa, mis jäi püsima ka pärast liitmist Rootsiga. Rüütelkonnad koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, kaitsesid nende õigus Rootsi riigivõimude ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindtalkuberneride huvisfääri.
Liivimaa kubermang-selle moodustasid Poolalt vallutatud alad Lõuna-Eestis (Pärnu mk., Tartu mk. ja Saaremaa) ja Põhja- Lätis. Keskuseks Riia. Rüütelkonnad- koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimude ees ning lahendasid kõiki kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, nende vaheaegadel ajasid asju maanõunikud(12) ja rüütelkondade pealikud. Oli Eestimaa rüütelkond (kasvanud Harju-Viru vasallkonnast) Liivimaa rüütelkond ja Saaremaa rüütelkond. Suur reduktsioon- Karl XI alustatud erakätesse antud riigimaade tagasivõtmine. (tagasivõetud mõisad anti rendile enamasti nende endistele valdajaile, kes pidid osa oma tuludest loovutama rendimaksuna Rootsi riigile.) Vakuraamat- raamat, kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. Piiblikonverentsid-sisuliselt meie esimesed keelekonverentsid, kus vaieldi eesti keele kirjaviisi üle. NIMED Johan Skytte- Liivimaa kindralkuberner
Väina jõe kaldal asuvas lossis), kes kamandas oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetas ametisse ja kontrollis riigiametnike tööd, jälgis raha laekumist ja kulutamist kubermangus, kandis hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ja avaliku korra eest b) rüütelkonnad e aadli omavalitsus: kõrvuti kindralkuberneride ja teiste Rootsi riigiametnikega omasid Eesti ja Liivimaal võimu ka siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused HarjuViru vasallkonnast kasvanud Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes 1630ndatel aastatel Liivimaa rüütelkond, eraldi rüütelkond moodustus Taani valduses oleval Saaremaal, mis jäi püsima ka pärast Saaremaa liitmist Rootsiga rüütelkonnad koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimude ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneride huvisfääri
annaabi.ee 
