korraldada. Õigustab ennast (raadiokõne) C. Päts on oma võimu ajal normaalseid olusid eiranud. Isamaalidul puuduvad vaated ja sihid, tegevus on ühekülgne. D. Kiidab Pätsi, et keelas vapside tegevust. Kindlustas, et ei teki ühe partei diktatuuri *Parteisid on palju *Paremerakonnad põllumeeste kogud (K. Päts), Kristlik Rahvaerakond *Keskparteid Eesti Rahvaerakond (J. Tõnisson), Eesti Tööerakond, Asunike, Riigiametnike ja väikepõllupidajate koondis ehk asunikukoondis. *Vasakerakonnad Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, Eestimaa Kommunistlik Partei Eesti majandus 1919-1939 I Eesti majanduse olukord pealise iseseisvust: *nõrgenenud IMS, revolutsioonide, Vabadussõja tõttu II Eesti Vabariigi Maaseadus 10.okt 1919: *võetakse vastu Asutava Kogu poolt Vabadussõja ajal. Esimestena saavad maad: 1) kodanikud, kes Eesti vabadussõjad väeringel vahvust on näidanud, 2)Sõdurid, kes vabadussõja
asub f. Ombudsman usaldusmees, kes aitab lahendada riigi ja kodanike vahelisi konflikte 34) Otsi õiguskantsleri leheküljelt ( www.oiguskantsler.ee ) üks näidisküsimus, millega kõige sagedamini õiguskantsleri poole pöördutakse. Vaata: http://www.oiguskantsler.ee/index.php? lang=est&main_id=245&PHPSESSID=d17adc4856547f11ce9452b604ce51f6 III PEATÜKK KODANIKUD JA DEMOKRAATIA 35) Parem- ja vasakerakonnad: a. Paremerakonnad: Isamaaliit (väärtused: ,,usk, isamaa ja perekond"), Res Publica (,,vabadus") ja Reformierakond (,,vabadus") b. Vasakerakonnad: Keskerakond, Rahvaliit ja Sotsiaaldemokraadid (kõigil väärtuseks ,,võrdsus") 36) Enamlevinud kodanikuühendused Eestis: a. Kinnisvara, üürimis- ja äritegevus b. Ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenused c. Tervishoid ja sotsiaalhooldus d. Haridus e. Põllu- ja metsamajandus f. Vt ka http://www.neti.ee/cgi-
sotsialistide poolt. Teisalt läks osa liberaale üle konservatiivide poolele, sest need olid omaks võtnud mitmed liberaalidele omased põhimõtted (isikuvabadus, demokraatia, rahvuslus). Näiteks tõrjus sotsiaaldemokraatlik tööerakond Inglismaal liberaalid tagaplaanile ja muutus ise üheks kahest põhiparteist. XX sajandi alguseks kujunes LääneEuroopa poliitilisel maastikul välja kolm põhisuunda: parem, kesk ja vasakerakonnad. Nii on see peaaegu kõigis Euroopa maades jäänud tänaseni. USA kujutab endast selles suhtes erandit, sest kahest suurparteist (vabariiklased ja demokraadid) pole kumbki ei vasakpoolne ega sotsialistlik. Üldmudelist kõrvalekaldeid on aga mujalgi. Kokkuvõtteks: Läänemaailmas käibiv klassikaline skaala jagab poliitilisi voole parem ja vasakpoolsuse põhimõttel. Paremerakondi iseloomustab tavapäraselt poliitiline alalhoidlikkus ja eraalgatuse rõhutamine majanduses
poolt. Teisalt läks osa üle konservatiivide poolele, sest need olid omaks võtnud mitmed liberaalidele omased põhimõtted (isikuvabadus, demokraatia, rahvuslus). Nad ei eitanud sotsiaalsuhete korraldamise vajadust. Nii tõrjus sotsiaaldemokraatlik tööerakond Inglismaal liberaalid tagaplaanile ja muutus ise üheks kahest põhiparteist. XX sajandi alguseks kujunes poliitilisel maastikul välja kolm põhisuunda: parem-, kesk- ja vasakerakonnad. Nii on see peaaegu kõigis Euroopa maades jäänud tänaseni. USA kujutab endast selles suhtes erandit, sest kahest suurparteist (vabariiklased ja demokraadid) pole kumbki ei vasakpoolne ega sotsialistlik. Üldmudelist kõrvalekaldeid on aga mujalgi (Kanada, Iirimaa). 17
muutunud sotsialistide poolt. Teisalt läks osa üle konservatiivide poolele, sest need olid omaks võtnud mitmed liberaalidele omased põhimõtted (isikuvabadus, demokraatia, rahvuslus). Nad ei eitanud sotsiaalsuhete korraldamise vajadust. Nii tõrjus sotsiaaldemokraatlik tööerakond Inglismaal liberaalid 24 tagaplaanile ja muutus ise üheks kahest põhiparteist. XX sajandi alguseks kujunes poliitilisel maastikul välja kolm põhisuunda: parem-, kesk- ja vasakerakonnad. Nii on see peaaegu kõigis Euroopa maades jäänud tänaseni. USA kujutab endast selles suhtes erandit, sest kahest suurparteist (vabariiklased ja demokraadid) pole kumbki ei vasakpoolne ega sotsialistlik. Üldmudelist kõrvalekaldeid on aga mujalgi (Kanada, Iirimaa). Eriti mahajäänud maades, kus suurem osa elanikkonnast elab viletsuses ja on kirjaoskamatu või väheharitud, ei teki tänapäevaseid erakondi ega demokraatlikku riigikorda. Poliitiline võitlus piirdub seal
annaabi.ee 
