Gaasid liiguvad läbi rakumembraani difusiooni teel (kõrg. --> madal.) -Kuidas saab ATP rakumembraani sisse? Energia kulub: 70% põhikäive( tegurid, millest oleneb: mass, vanus, sugu) 20% kehaline töö 10% seedimine toitainete lõhustamine *Süsivesikud on varudena glükogeenis(kudedes) ja glükoosis(veres). *Lipiidide varud ligikaudu 10-15 kg (energia tootmine rasvadest toimub väga aeglaselt) *Süsivesikute varud ligikaudu 200-300 g -Oluline on organismi varustatavus hapnikuga, sest hapnikuhulk veres määrab energia tootmise (anaeroobses kk's saab kasutada ainult süsivesikuid). -Hapnikuvajadus kehas muutlik (oleneb keh. aktiivsuses). -Hapnik liigub rakkudesse kontsentratsioonide erinevuse tõttu (seal, millistel rakkudel rohkem energiat vaja, hapniku kontsentratsioon väike, mistõttu liigubki veres olev hapnik just sinna (difusiooni teel)). AEROOBNE GLÜKOLÜÜS glükoosi täielikuks lagundamiseks vajalik just see keskkond(areoobne)
redoksprotsessid, - hapnik õhus tekitab neid protsesse, tekivad uued ühendid albeedo, - 0 ja 1 vahel, mis näitab peegelduva kiirguse intensiivsust võrreldes pealelangeva kiirgusega % soojusmahutavus,- mulla võime hoida soojust, näitab palju kulub soojust 1g mulla soojendamiseks 1 kraadi võrra soojusjuhtivus, - mulla võime juhtida soojust toitereziim, - mulla tingimuste ja omaduste kompleks millest sõltub taimede varustatavus toitainetega taimetoiteelemendid, - keemilised elemendid vajalikud taimede arenguks ja kasvuks, mida pole võimalik asendada makroelemendid, - C, O,H,N,P,K,Ca,Mg (Fe JA Mn) mikroelemendid, - Cl, Zn, Cu, B, Mo, Co, Se ( Sr, Cd, Pb, Ag, F) lenduvad elemendid,- C O H S tuhaelemendid,- Ca, Mg, K, P, Fe taimetoitained, - CO2 H20 O2 anioonid ja katioonid, millena toiteelemendid taime sisenevad, mügarbakter, - õhu lämmastiku siduja osade taimede juurtel
kõige tugevamale. Esimesed organisatsioonid tekkisid siis, kui hakati käsitsi valmistama tooteid teiste tarvis. Tekkisid väikesed töökojad, kus valitsesid tööalased suhted, meister- sell- õpipoiss., töötingimused olid väga rasked. Organisatsioonilise käitumise kui teadusharu arengus eristatakse nelja etappi. I algperiood kestis 19 sajandi lõpuni. Toimus tööstusrevolutsioon, inimesi asendasid masinad, kergenes töö, paranes mitmesuguste kaupadega varustatavus, suurenesid teadmised ja töötasu, lühenes tööaeg. Noor ärimees Robert Owen Sotimaalt oli üks esimesi, kes hakkas arvestama tööliste inimvajadusi. Ta keeldus tööle võtmast väikeseid lapsi, õpetas oma töölisi hindama puhtust ja karskust, piiras tööpäeva pikkust. Ta veenis ka teiste tehaste omanikke selles, et töötingimuste parandamine on parim investeering. Andrew Ure- pööras tähelepanu kolmandale tegurile- inimestele. Ta varustas
Moodustunud NAD on taas kasutatav 1.ja 2.etapis. eraldunud vesinik seotakse hapnikuga ja eraldub vesi. Vabaneva energia aervel saab sünteesida ATP molekule. Fotosüntees. Taime roheliste osade rakkudes on rohelise värvusega aine- klorofüll, mis paikneb taimeraku kloroplastides. Klorofüll võimaldab valgusenergiat salvestada. Fotosünteesi kiirus sõltub: Valguse tugevus Süsihappe kontsentratsioon õhus Taimede varustatavus vee ja mineraalainetega Taime füsioloogiline seisund Temperatuur Lehe vanus Taime liik 26 Fotosüntees toimub nähtava valguse vahemikus 380-750nm 1.Fotosünteesi valgusstaadium: toimub vee fotooksüdatsioon (fotolüüs) ja ATP süntees. 2H2O 4H+ + 4e- + O2 Eralduvad vesinikioonid ja elektronid. Eraldunud hapnik läheb läbi õhulõhede atmosfäär
annaabi.ee 
