Siiani on aga selgusetu Rubonist kahe põhja poole jääva jõe, Turunte ja Chesenose asupaik. Arvestades pidevat maa kerkimis Läänemere Eesti alade rannikul, ei olegi võimalik tolleaegset rannajoont ette kujutada. Kindel saab siiski olla ühes, päris nii üheselt edela-kirdesuunaline, nagu ta on esitatud Ptolemaiose kaartidel, see polnud. Tolleaegne meresõit siinsetel laiuskraadidel toimus peamiselt rannasõiduna ning kiikriga varustamata inimsilm ei suuda erista paari kilomeetri kaugusel asuvas rannajoones poolsaari ja lahtesid. Rändajal, kellel maale asja polnud, võis Visla suudmest põhja poole sõites kergesti jääda mulje sirgest ja ühtlasest rannajoonest. On teada, et Ptolemaios lahkus Aleksandriast harva, seega teadmised, millest ta raamatutes kirjutab tulid kõik meremeestelt või kaupmeestelt, kes Sarmaatia ookeani rannikualadelt Rooma põhiliselt merevaiku viisid. Merevaigu tähtsamatel leiualadel
o PROTOTROOFID – sünteesivad ise mitmesuguseid kasvufaktoreid o AUKSOTROOFID – ei kasva ilma kasvufaktoriteta ENERGIAT KASUTATAKSE: - Raku anaboolsetes protsessides ehk ülesehituses - Mikroobi paljunemiseks - Makromolekulide tekkeks - Homeostaasi säilitamiseks, samuti liikumiseks MIKROBIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED I OSA 1. MIKROOB – Mikroobide all mõeldakse suurt gruppi väikesi olevusi, mida pole võimalik näha optiliselt varustamata silmaga. Mõiste mikroobid hõlmab baktereid, arhebaktereid, seeni ja protiste. Protistidena tuntakse primitiivseid vetikaid, amööbe, limaseeni ja algloomi ehk protozoasid Bakterid, algloomad, seened, vetikad 2. Inimese normaalne mikrofloora – Enamus inimesega koos elavatest mikroobidest on sooletraktis. Mikroobe on palju ka nahal, limaskestadel, suuõõnes, hingamisteedes ja urogenitaaltraktis.
Thiomargarita namibiensis (Namiibia väävlipärl) Thiospirillum (spiraalne väävliteradega fotosünteesiv bakter) Metanobacterium thermoautotrophicum (metaani moodustav termofiilne autotroofne bakter) Ectothiorhodospira halophila (spiraalne halofiilne punaselt pigmenteerunud bakter, kes H 2S oksüdeerides ladestab moodustunud väävliterad väljaspoole rakku). 20. Bakterite suurus. Mikroorganismid on elusorganismid, keda varustamata silmaga ei näe. Mikroorganismidest suurimad on algloomad. Nende joonpikkus (ca 100 µm) on inimsilma lahutusvõime piiril. Nendest 1 suurusjärk väiksemad on rohevetikad ja pärmid. Enamik baktereid on veel väiksemad ja nende joonpikkust mõõdetakse mikromeetrites. Keskmine bakteriraku ruumala on 1 µ3. Enamiku bakterite suurus on 0.5- 3 µm. Klamüüdiad on ühed väiksemad bakterid. 21. Eripinna mõiste. Eripind ja bakteri kuju.
Riik saab tootjaid ja tarbijaid mõjutada subsiidiumite ja maksude abil. Maksustades näiteks keskkonna saastamisega seotud firmad suunab riik nad loodushoidlikemate tehnoloogiate kasutamisele. 28 Ühiskondlikud kaubad võivad erafirmadele olla mittekasulikud mitmel põhjusel. Esiteks nad võivad olla mittevälistatavad st. et neid ei saa anda ainult ühele tarbijale varustamata ka teisi, kes sellest välistulu saavad (tänavavalgustusest saavad kasu kõik tänaval kõndijad). Neid, kes hüvist tarbivad, ise selle eest maksmata, nimetatakse tasuta kaasasõitjateks ehk täpsemalt tasuta kaasasõitja on indiviid, keda on väga raske takistada ühiskondliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta Teiseks võivad ühiskondlikud kaubad olla mitterivaalsed, st. et kui hüvist tarbib veel üks inimene, siis ei
annaabi.ee 
