Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"varusse" - 5 õppematerjali

Laeva ökonoomika
4
docx

Laeva ökonoomika

Pootsman 95 € Madrus 80 € Motorist 95 € Kokk 80 € Toitlustus Igale meeskonna liikmele on ettenähtud 15 eurot päevas söögi peale. See sisaldab kõike söögikordi, snäkke, kohvi, teed jne. Seega 20 päeva peale kulub kokku 20 * 15 = 300 eurot. Riietus Kuna meeskonnal on juba tööriided ja kaitsevahendid olemas, siis varusse võtan neid juurde 2000 euro eest. Kuna võib juhtuda, et kaitsevahenditega või riietega juhtub midagi. Kaasa võetavad varud Kütus Laev sõidab 20 päeva järjest ja päevas on kütuse kulu 46 000 liitrit. Kütuse kulu 20 päeva jooksul kokku tuleb : 20 * 46 000 = 920 000 liitrit. Kuna võib ka olla tormisemaid ilmasid, siis arvutan 10 % varu juurde : 920 000 * 1,1 = 1 012 000 liitrit. Kütuse liitri hind on 0,5 eurot, siis kütuse peale kulub kokku : 1 012 000 * 0,5 = 506 000 eurot

Merendus → Eriala seminar
3 allalaadimist
VARUDE ARVESTUSMEETODID
12
doc

VARUDE ARVESTUSMEETODID

3. Varude pidev arvestussüsteem ja kaalutud keskmise meetod; 4. Varude perioodiline arvestussüsteem ja FIFO meetod; 5. Varude pidev arvestussüsteem ja FIFO meetod. 1. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod on ainus meetod, mille puhul kaupade füüsiline liikumine ühtib arvestuslikuga. Ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetodi rakendamisel identifitseeritakse iga soetatud, realiseeritud ja varusse jääv kaubaühik. Seda meetodit rakendatakse hinnaliste kaupade/toodete puhul, näiteks karusnahad, juveelitooted, autod jne. Komputeriseeritud andmetöötlus lihtsustab laoarvestuse pidamist, võimaldades hõlpsasti identifitseerida iga üksiku ostetud või müüdud kaubaühiku. 2.Varude perioodiline arvestussüsteem ja kaalutud keskmine meetod . Kui kaalutud keskmise meetodit kasutatakse koos varude perioodilise arvestussüsteemiga, siis

Majandus → Raamatupidamine
58 allalaadimist
Finantsarvestuse konspekt
62
pdf

Finantsarvestuse konspekt

leitakse müügikauba soetusmaksumuse jagamisega selle ühikute arvule (kogusele). Kasutada võib kas perioodilise või pideva kaalutud keskmise soetushinna meetodit (vt. tabel 2, 3). Kaalutud keskmine soetusmaksumus on kõige neutraalsem meetod, mis on nii öelda kompromissiks FIFO- ja LIFO-meetodi vahel. FIFO-meetod FIFO-meetodi puhul oletatakse, et iga vanem, s.o. varem hangitud vara väljastatakse (müüakse) esimesena (vt. tabel 4). Esimesena varusse tulnud varaühiku hind on esimesena väljastatava varaühiku hinnaks. Sarnased, kuid erinevate hindadega soetatud varaühikud väljastatakse (kantakse kuluks) kronoloogilises, s.o. ostujärjekorras. Kui sellest varu väljastamise järjepidevusest peetakse kinni, jäävad aruandeperioodi lõppvarusse viimastena soetatud varaühikud. Olenemata vara tegelikust füüsilisest liikumisest ei arvestata FIFO- meetodil mitte vara, vaid vara väärtuse, selle rahalise maksumuse muutumist

Majandus → Ettevõtlus alused
220 allalaadimist
Finatsraamatupidamine
46
doc

Finatsraamatupidamine

20 180.- 20.juuni sissetulek 100 ühikut 1.30 130.- 22.juuni väljaminek 200 ühikut 25.juuni sissetulek 150 ühikut 1.40 210.- Müügikaup (50+50+150+100+150)=500 625.- Müük (väljaminek) 280 Varu jääk 220 Juunikuus on seega müügikaupa 500 ühikut, mille soetusmaksumus 625 krooni tuleb jaotada 280 realiseeritud tooteühiku ja 220 varusse jääva tooteühiku vahel. Üldise individuaalhinna meetodit saab kasutada siis, kui iga müüdud ja lõppvaru koostisse kuuluvate tooteühikute soetusmaksumus on täpselt määratud. Kasutatakse eelkõige seal, kus varuartiklite arv on väike ja ühiku maksumus suur (juveelitooted, mööbel, autod jne.). Näiteks on müügikaubaks kaks autot, millest esimese soetusmaksumuseks 140 000 krooni ja teise 160 000

Majandus → Finantsraamatupidamine
858 allalaadimist
Müügitöö põhivarad
37
doc

Müügitöö põhivarad

Sellepärast ongi vaja leida sünteetiline väärtusnäitaja (w), mis leitakse brutotasuvuse (v) ja osatähtsuse (q) korrutisena. Brutotasuvuse on üldistatud efektiivsusnäitaja, mis leitakse juurdehindluse määra ja käibe- sageduse korrutisena. Need kaks näitajat on sageli vastuolus, mida kõrgem juurdehindlusmäär, seda aeglasem käibekiirus ja vastupidi. Seetõttu ongi kirjanduses ammu soovitatud mõlemad hindamisaspektid ühendada. Brutotasuvus näitab, mitu senti tulu annab iga varusse paigutatud kroon. Erinevate kaubagruppide brutotasuvuse mõju ei ole ühesugune kaubandusettevõttele kui tervikule. Kõrge brutotasuvusega kaubagrupp, mille osatähtsus kaubakäibes on minimaalne, ei mõjuta oluliselt kaubandusettevõtte tulu tervikuna. Meetodi paremaks mõistmiseks on lisatud tabel tinglike arvudega, kus on esitatud kõrge ja madala väärtusega kaubagrupp ja üks nende vahel. Tabel Kaubagruppide kasulikkuse tinglik arvestus kaupluses

Õigus → Müügiõpetus ja...
160 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun